Viimasest kahest Päevast pole Paksuke Paksonil suurt midagi rääkida,
nii et libiseme neist võimalikult kiiresti üle. Kevadbatsillid ehitasid Paksuke
Paksoni sisse oma kindluse ja Paksuke Pakson tegeles veel kaks päeva selle kindluse
lammutamisega. Muuks eriti aega ja rammu ei olnud. Nii kolmapäev kui neljapäev olid samasugused
igavad ja tõbised. Neljapäev siiski natukene parem. Aga arvatavasti on see selle nädala viimane sisutühi
ettekanne, sest Paksuke Pakson tunneb ennast nüüd juba paremini ning ilus kevadine nädalavahetus on algamas.
Kolmapäeva
hommikul kaalus Paksuke Pakson 96.9 kilogrammi. Noh, ei olnud
supermegahea tulemus, aga Paksuke Pakson on praegu kõigega, mis on alla
97, päris rahul. Ausalt öeldes on kaalulangus praegu üsna kiire olnud ja nuriseda oleks ilmselge patt. Samas hakkab tunduma, et seal 96 ja 97 vahel tuleb esimene "sein" ehk koht, kus kaal nädal-poolteist paigal tammub.
Hommikul tundis Paksuke Pakson ennast
hästi ja kuna ka kehatemperatuur oli normis, otsustas ta tööle minna. Kodus vedelemine ei ole talle kunagi eriti ahvatlev tundunud. Tööl tegi Paksuke Pakson hommikusöögiks tuttava pakitomatisupi ja istus arvuti taha.
Aga kui Paksuke Pakson juba arvuti taga kükitas ja kohvi
luristas, hakkas ta tervis millegipärast vaikselt kodu poole tagasi hiilima. Paksuke Pakson oli oma võimeid ja tervislikku seisundit üle hinnanud - lõunaks olid Paksuke Paksonil jälle kerged külmavärinad ja pea tiirutas ringi ning ta otsustas tööpäeva selleks korraks lõpetada. Paksuke Pakson tegi kiire (juba mitu päeva ette kokku lepitud) lõuna sõprade RN-i ja IK-ga (väike seljanka ja tatar-porgandisalat-juustusnitšel) ning oli kogu pere üllatuseks juba kell pool neli kodus.
Tolku tast sealt kodus muidugi suurt polnud. Paar mängu ümber maailma reisi suutis ta oma vanema põnniga teha, aga edasise õhtu ainsad tegevused olid kahetunnine rahutu uinak ning kella poole kümnest ärgates vaatas Paksuke Pakson kuuma teed rüübates tekiserva alt Manchester Unitedi ja Müncheni Bayerni vutimängu. Palavikku tal kusjuures enam ei olnud - Paksuke Pakson oli lihtsalt väsinud ja ei tundnud ennast üldse mugavalt. Söögiisu ka üldse ei olnud.
Kuna söögiisu ei olnud, siis oli Paksuke Paksoni õhtusöök ülitagasihoidlik (vaid mõned mandariinid) ja hommikul oli tema kehakaaluks 96.2 kilogrammi. Igal muul juhul võiks selle üle uhkust tunda, kuna tegu oli batsillide poolt ära söödud peki kadumisega, siis ei ole see päris täieväärtuslik rekord. Haige olles on üldiselt kasulikum korralikult süüa, mitte mandariine lutsida, aga noh, las ta olla. Haigetega ei tohi riielda.
Sellel päeval sõi Paksuke Pakson ebatervislikumalt kui ta sooviks. Hommikul ostis ta R-Kioskist 200g kartulisalatit ja valmis tehtud singivõilevad. Lõunale lähenes ta aga päris grandioosselt - ostis Järve Selveri Ampsust põdralihaseljanka, juustuga täidetud jalapenod ja 10 kanatiiba mango-jalapeno kastmega. Viimane kuhi oli päris suur.
Ütleme nii, et Paksuke Pakson hindas oma viimaste päevade vähemast söömisest kokku tõmmanud kõhtu üle. Nii juhtuski, et kui seljankast ja jalapenodest sai Paksuke Pakson veel jagu, siis kanatiibadest pooled jäid temast puutumata. Kõht oli täis ja rohkem ei mahtunud. Ahjaa, lõuna kõrvale võttis Paksuke Pakson ühe õlle. Mille kuradi pärast seda vaja oli, ta ei tea, aga kurnatud organismile see nüüd turgutavalt küll ei mõjunud. Lisaks tegi see laisaks. Pärast mõningast kontoris vegeteerumist otsustas Paksuke Pakson ka selle tööpäeva lõpetatuks lugeda ja läks hoopis kinno.
Paksuke Pakson vaatas kinos filmi "The Grand Budapest Hotel" ja jõudis veerand kuueks koju. Veel üks sisutühi tööpäev oli selja taga. Film oli viletsam kui treiler lubas, aga siiski päris lahe. Treiler lubas mõnusat absurdikomöödiat, paraku läks aga nii, et suurem osa parimatest naljadest olid kahe ja poole minutilises treileris juba esindatud ja filmis selle tõttu naerukohti oluliselt vähem. Aga kuna Paksuke Pakson pole filmikriitik, siis ta lihtsalt ütleb: seda filmi võib vaatama minna küll. Rahast kahju ei hakka.
Õnneks püsis enesetunne normaalne ning Paksuke Paksonil oli alust arvata, et tema tööalane efektiivsus järgmistel päevadel tõuseb. Õhtu sisustas ta veel siiski suuremas osas poolvegeteerumise ja Arnold Schwarzenneggeri raamatu "The Total Recall" lõpetamisega. Üle mitme päeva jõudis Paksuke Pakson ka perega suhelda ja lastega mängida.
Reedel on külla oodata perekond R-i kogu nende mudilasperega. Kõlab nagu mõned klaasid veini minimaalselt.
reede, 11. aprill 2014
kolmapäev, 9. aprill 2014
Kevadbatsillid
Kevadbatsillid on Paksuke Paksoni kätte saanud. Pühapäeval oli lahja, esmaspäeval oli lahjem ja teisipäeval juba päris lahja. Täna on kolmapäev ning pärast selle oopuse lõpetamist läheb Paksuke Pakson ennast koju ravima ja puhkama. Tõbine on niru olla.
Esmaspäeva hommikul kaalus Paksuke Pakson 97.5 kilogrammi. Päev ise oli muidugi suhteliselt tühi ja uimane. Rääkida pole sellest midagi. Paksuke Pakson oli küll kenasti tööpäeva lõpuni, aga juba oli tunda batsillide püüdlusi ennast tema kehas sisse seada.
Kuna ilm oli sombune, siis kükitas Paksuke Pakson esmaspäeva õhtul kodus ja luges teetassi kõrvale raamatut. Kuna ennesetunne läks aina tõbisemaks ning alkohol oli kodust kõik ära joodud, siis tuli Paksuke Paksonil kaine päev.
Vaatamata sellele, et Paksuke Pakson esmaspäeval eriti ei õginud ega snäkkinud, kaalus ta järgmisel hommikul lausa 97.6 kilogrammi. See oli natukene löök allapoole vööd, aga Paksuke Paksonil ei olnud aega kehakaalu pärast muretseda, sest enesetunne püsis vilets. Kella kolme paiku pärastlõunal oli juba selgelt tunda, et Paksuke Pakson ei ole päris tema ise ning kui Paksuke Pakson pärast tööpäeva lõpuni venitamist ennas kodus kraadis, oli ta temperatuur 37.4. Ei nohu, ei köha, aga külmavärinad ja peapööritus olid täitsa olemas.
Kõik ju teavad, et mehed kaotavad pisikese temperatuuriga eluvõime. Nii ka Paksuke Pakson - ta sõi õhtusöögiks värsket salatit krevettidega, paar mandariini ning kukkus juba kell 20.30 voodisse. Enam ta sellel päeval sealt välja ei tulnudki.
Paksuke Pakson magas rahutult, aga kella kolmveerand seitsmeni välja. Hommikul ei olnud enesetunne parem.
Esmaspäeva hommikul kaalus Paksuke Pakson 97.5 kilogrammi. Päev ise oli muidugi suhteliselt tühi ja uimane. Rääkida pole sellest midagi. Paksuke Pakson oli küll kenasti tööpäeva lõpuni, aga juba oli tunda batsillide püüdlusi ennast tema kehas sisse seada.
Kuna ilm oli sombune, siis kükitas Paksuke Pakson esmaspäeva õhtul kodus ja luges teetassi kõrvale raamatut. Kuna ennesetunne läks aina tõbisemaks ning alkohol oli kodust kõik ära joodud, siis tuli Paksuke Paksonil kaine päev.
Vaatamata sellele, et Paksuke Pakson esmaspäeval eriti ei õginud ega snäkkinud, kaalus ta järgmisel hommikul lausa 97.6 kilogrammi. See oli natukene löök allapoole vööd, aga Paksuke Paksonil ei olnud aega kehakaalu pärast muretseda, sest enesetunne püsis vilets. Kella kolme paiku pärastlõunal oli juba selgelt tunda, et Paksuke Pakson ei ole päris tema ise ning kui Paksuke Pakson pärast tööpäeva lõpuni venitamist ennas kodus kraadis, oli ta temperatuur 37.4. Ei nohu, ei köha, aga külmavärinad ja peapööritus olid täitsa olemas.
Kõik ju teavad, et mehed kaotavad pisikese temperatuuriga eluvõime. Nii ka Paksuke Pakson - ta sõi õhtusöögiks värsket salatit krevettidega, paar mandariini ning kukkus juba kell 20.30 voodisse. Enam ta sellel päeval sealt välja ei tulnudki.
Paksuke Pakson magas rahutult, aga kella kolmveerand seitsmeni välja. Hommikul ei olnud enesetunne parem.
teisipäev, 8. aprill 2014
Täiesti unine pühapäev
Rividrill hakkas tavapäraselt enne kaheksat ja kuigi Paksuke Pakson oli juba ärgates väsinud, ei lastud tal enam magada. Ega Paksuke Pakson nüüd lapsi süüdista - tuleb ise teha tegevusi ja süüa asju, mis vähe paremat energiat annavad. Ja vaevalt et magaminegi sellise energiapuuduse korral eriti aitab.
Kaaluasjadest ei saa Paksuke Pakson enam üldse aru - kogu eelmise õhtu lihaahmamise peale oli ta kehakaal hoopis langenud. Nüüd oli see 96,8 kilogrammi. Eks siin on oma jälje jätnud ka eelmise päeva korralik jalutuskäik ja see, et grillõhtul sõigi Paksuke Pakson ainult liha ja natukene värsket salatit. Polnud alkoholi ega muid snäkke.
Aga uni oli jõhker. Paksuke Pakson läks kontorisse, sest tal oli esmaspäevaks vaja paar asja ära teha, kuid pärast kolmetunnist unega võitlemist ta kontoris istumisest loobus ja koju läks.
Pärastlõunal jäi Paksuke Pakson pisema põnniga kahekesi koju ning kuna too otsustas pika põõnamise teha, siis oleks ka Paksuke Pakson pidanud sama tegema. Selle asemel tegi Paksuke Pakson hoopis kenjaalsema käigu - ta valas endale 24cl valget veini ja vahtis mingit mõttetut jalgpallimängu. Kui vein oli otsas valas ta endale 24cl šherrit ja vahtis mõttetut mängu edasi.
Paratamatus on see, et üks hetk lõppes šherri ja kohe peale seda ka jalgpallimatš ning veel rohkem väsinud ja nüüd ka natukene vintis Paksuke Pakson ei osanud enam eluga üldse midagi peale hakata. Viimase hädas põõnas ta koos põnniga tunnikese.
Aga niigi unine ja vilets päev oli topeltrikutud. Ei ärganud Paksuke Pakson sugugi värskemana ning tegelikult ei saanud ta kuni päeva lõpuni ennast tööle. Oli ütlemata unine, tülpinud ja vilets olla. Ilm oli kah väljas niru. Külm ja vihmane.
Viimases hädas otsustas Paksuke Pakson kella poole kuue paiku proovida värskeõhuvannitamist ja minna kergele jalutuskäigule seenevihmas. Ütleme nii, et plaan oli hea, aga jalutuskäik ise oli tõeline piin. Hambad ristis vedas Paksuke Pakson selle viis kilomeetrit läbi. Aga mingit naudingut ta sellest 50+ minutilisest loivamisest ei saanud ja vaadates tagantjärele Paksuke Paksoni liikumise kiirust, siis oli ka kehakultuurimise element küsitav. Paksuke Paksoni eneseületamine kestis distantsiliselt 5.21 kilomeetrit ja ajaliselt 51m:13s.
Igatahes võttis see üritus Paksuke Paksoni viimased energiavarud. Ta istus õhtupoolikul üle tunni vannis ja luges lapse Miki-Hiire koomikseid. Pärast seda proovis Paksuke Pakson veel ebaõnnestunult energiast pakatavat pereisa mängida ning kukkus juba enne kella kümmet magama. Lihtsalt ei olnud jaksu. Väga tühi päev.
Esmaspäeval kilkas Paksuke Paksoni sõber RO kontoris, et ta kaalus hommikul 79.9 kilogrammi. Võttes arvesse, et kaks aastat tagasi enne jalgratta ostmist kaalus RO 100 kilogrammi, peaks see Paksuke Paksonit motiveerima. Vist motiveeribki.
Kaaluasjadest ei saa Paksuke Pakson enam üldse aru - kogu eelmise õhtu lihaahmamise peale oli ta kehakaal hoopis langenud. Nüüd oli see 96,8 kilogrammi. Eks siin on oma jälje jätnud ka eelmise päeva korralik jalutuskäik ja see, et grillõhtul sõigi Paksuke Pakson ainult liha ja natukene värsket salatit. Polnud alkoholi ega muid snäkke.
Aga uni oli jõhker. Paksuke Pakson läks kontorisse, sest tal oli esmaspäevaks vaja paar asja ära teha, kuid pärast kolmetunnist unega võitlemist ta kontoris istumisest loobus ja koju läks.
Pärastlõunal jäi Paksuke Pakson pisema põnniga kahekesi koju ning kuna too otsustas pika põõnamise teha, siis oleks ka Paksuke Pakson pidanud sama tegema. Selle asemel tegi Paksuke Pakson hoopis kenjaalsema käigu - ta valas endale 24cl valget veini ja vahtis mingit mõttetut jalgpallimängu. Kui vein oli otsas valas ta endale 24cl šherrit ja vahtis mõttetut mängu edasi.
Paratamatus on see, et üks hetk lõppes šherri ja kohe peale seda ka jalgpallimatš ning veel rohkem väsinud ja nüüd ka natukene vintis Paksuke Pakson ei osanud enam eluga üldse midagi peale hakata. Viimase hädas põõnas ta koos põnniga tunnikese.
Aga niigi unine ja vilets päev oli topeltrikutud. Ei ärganud Paksuke Pakson sugugi värskemana ning tegelikult ei saanud ta kuni päeva lõpuni ennast tööle. Oli ütlemata unine, tülpinud ja vilets olla. Ilm oli kah väljas niru. Külm ja vihmane.
Viimases hädas otsustas Paksuke Pakson kella poole kuue paiku proovida värskeõhuvannitamist ja minna kergele jalutuskäigule seenevihmas. Ütleme nii, et plaan oli hea, aga jalutuskäik ise oli tõeline piin. Hambad ristis vedas Paksuke Pakson selle viis kilomeetrit läbi. Aga mingit naudingut ta sellest 50+ minutilisest loivamisest ei saanud ja vaadates tagantjärele Paksuke Paksoni liikumise kiirust, siis oli ka kehakultuurimise element küsitav. Paksuke Paksoni eneseületamine kestis distantsiliselt 5.21 kilomeetrit ja ajaliselt 51m:13s.
Igatahes võttis see üritus Paksuke Paksoni viimased energiavarud. Ta istus õhtupoolikul üle tunni vannis ja luges lapse Miki-Hiire koomikseid. Pärast seda proovis Paksuke Pakson veel ebaõnnestunult energiast pakatavat pereisa mängida ning kukkus juba enne kella kümmet magama. Lihtsalt ei olnud jaksu. Väga tühi päev.
Esmaspäeval kilkas Paksuke Paksoni sõber RO kontoris, et ta kaalus hommikul 79.9 kilogrammi. Võttes arvesse, et kaks aastat tagasi enne jalgratta ostmist kaalus RO 100 kilogrammi, peaks see Paksuke Paksonit motiveerima. Vist motiveeribki.
Natuke unine laupäev
Paksuke Pakson ärkab hommikuti tavaliselt veerand seitsme paiku ja läheb õhtul tuttu umbes kell 23.00. Kuna ta elustiil ei pakata just tervislikkusest ja vitamiinidest, siis pole ime, et nädalavahetustel vajab Paksuke Pakson natukene pikemat und, et patareid täis tõmmata. Selline on teooria.
Praktika on see, et laupäeva hommikul kell 7.30 olid lapsed kõpsti üleval ja hakkasid ringi trampima. Ei olnud siis ka Paksuke Paksonil und ja ka tema pisarad ei aidanud. Ta ajas ennast püsti ja tatsas kaalu poole, nagu tal igal hommikul kombeks. Kehakaal oli, eelmise õhtu õgimisi arvesse võttes, madal - ainult 97.1 kilogrammi. Nüüd oli vaja ülejäänud nädalavahetus ilma suuremate komistamisteta mööda saada.
Õhtul oli plaanis kogu perega külastada sõber TR-i sünnipäeva. Seetõttu veetis Paksuke Pakson päeva esimese poole kodus ja kogus motivatsiooni. Et motivatsioon oleks kõrgem jõi ta lõuna paiku ka 8cl valget veini ja siis sinna otsa kohe 8cl šherrit, sest 8cl valget veini on nii vähe. Päev akna taga väljas kogus samuti hoogu ja oli imeilus - 9 kraadi sooja, päikesepaiste ja tärkav rohi. Nii et ei saa imeks panna, et pärast esmase veinisurina lahtumist otsustas Paksuke Pakson minna kehakultuuritama. Seega - dress selga, toss jalga ja õue!
Oi-oi, kus õues oli kena. Isegi natuke liiga jahe tuul ei häirinud sellise kena kevadilma käes ja Paksuke Pakson sai üsna kiiresti aru, et sellel päeval on temas rekordimaterjali. Tema samm oli vähemalt alguses väga enesekindel. Paksuke Pakson otsustas kõndida natukene rohkem kui eelmine kord ning ajale otseselt tähelepanu mitte pöörata - tuleb, mis tuleb. Aga enesetunne lubas. Esimene pool jalutuskäigust läkski üsna kiiresti - kui Paksuke Pakson kusagil kolme kilomeetri peal kella vaatas, siis nägi ta, et on isikliku rekordi graafikust üle 10 sekundi ees. Ja ta ei olnud veel isegi väsinud!
Paksuke Pakson olekski vast paarikümne sekondiga oma isiklikku parandanud, kuid siis otsustas emake Saatus, et enam ta Paksuke Paksonil uimerdada ei lase. Kui Paksuke Pakson oli veel paarsada meetrit sama tempoga jätkanud, silmas ta kauguses ühte kena neiut temaga sarnast asja tegemas. "Kena" oli Paksuke Paksoni kogemustel põhinev hinnang neljasaja meetri pealt ja et sellele kinnitust saada pidi ta tempot tõstma, sest neiu liikus samas suunas mis Paksuke Paksongi ja sarnase tempoga. Iga mees teab, et ilusaid tüdrukuid on kolme meetri pealt palju parem takseerida kui poole kilomeetri pealt ja ka Paksuke Pakson on väljaõppinud mees.
Nii nad seal siis sportisid - Paksuke Pakson taamal aina tempot tõstes ja neiu kergel sammul jumal teab kuhu minnes. Paksuke Paksoni pulss tõusis, kõrvad kohisesid, nägu läks punaseks ja korraks flirtis ta isegi jumalavallatu mõttega väike sörk teha. Õnneks suutis ta ennast tagasi hoida. Kui Paksuke Paksoni eesmärk oli juba vast saja meetri kaugusel ja Paksuke Pakson julges neiu juba vanusevahemikku 20-50 panna, pööras (arvatavasti) kaunitar teelt mingisugusesse aeda ja kadus ühte majja. Paksuke Pakson oli jäänud pika ninaga. Ta võttis tempo jälle inimlikuks ja vantsis koju. Autasuks tundmatu neiu vanuse kindlaks tegemise üritamise eest tegi Paksuke Pakson vähemalt uue rekordi viie kilomeetri loivamises - see rekord on nüüd 42 minutit ja 24 sekundit. Uus rekord jääb nüüd arvatavasti mitmeks kuuks püsima, kuna koju jõudes oli Paksuke Paksonil kett täitsa maas. Kokku kõndis Paksuke Pakson 5.49 kilomeetrit ja ta aeg oli 47m:11s.
Õhtune sünnipäev muutus potentsiaalseks krahhiks juba enne sinna minekut. Nimelt teatas Paksuke Paksoni naine, et tema tahab sellel õhtul veini juua ja Paksuke Pakson peaks olema kaine autojuht. Paksuke Pakson tahtis juba argumentide laviini valla lasta, kui talle meenus, et eelmisel kuukümne kaheksal korral on ta naine kaine autojuht olnud ning Paksuke Pakson oli targu vait. Mossitas, aga oli vait. Ta ei kujutanud ette kuidas mingi kaine pidu saaks äge olla ja kartis õhtust igavussurma.
Õhtusel sünnipäeval Paksuke Pakson esimese soojaga pool pudelit õlut küll jõi, aga läks siis vee ja muude lahjemate asjade peale üle. Algus oli harjumatu, aga Paksuke Pakson elas sisse. Need kained peod on päris ägedad, peab Paksuke Pakson tagantjärele nentima. Jah, kõlab nagu alkojumalateotus, aga plusse on ju tegelikult päris mitmeid. Näiteks hommikul mäletas Paksuke Pakson kõike, mis peol toimus ja kõiki kes seal olid, lisaks suutis ta peol sõlmida mõned uued tutvused nii, et telefoni tekkinud uute numbrite küljes ei olnud nimedeks "Z" või "123". Talle jäid meelde mõned peol räägitud anekdoodid ning tal oli mitu huvitavat vestlust, kus enamusteks argumentideks ei olnud norin või luksumine. Ning üllatus-üllatus - Paksuke Paksonil ei hakanud seal peol kordagi igav. Tundub et temasse viimase viieteist aastaga süübinud arusaam, et kained peod on igavad, ei olegi enam tõsi. Peab selle ja veel mõned hüpoteesid üle vaatama.
Ja ärgem unustagem seda kõige tähtsamat - Paksuke Paksonil ei olnud järgmisel hommikul pohmelli.
Koju jõudis pere Paksuke Paksoni kindla ja kaine roolimise tulemusena kella ühe paiku öösel. Kuigi Paksuke Pakson polnud napsutanud, oli ta teinud üle poole paki sigarette ning söönud suurel hulgal liha. Alustati ju ka grillhooajaga. Kaal itsitas vannitoas kui Paksuke Pakson raskel sammul magamistoa poole astus.
Praktika on see, et laupäeva hommikul kell 7.30 olid lapsed kõpsti üleval ja hakkasid ringi trampima. Ei olnud siis ka Paksuke Paksonil und ja ka tema pisarad ei aidanud. Ta ajas ennast püsti ja tatsas kaalu poole, nagu tal igal hommikul kombeks. Kehakaal oli, eelmise õhtu õgimisi arvesse võttes, madal - ainult 97.1 kilogrammi. Nüüd oli vaja ülejäänud nädalavahetus ilma suuremate komistamisteta mööda saada.
Õhtul oli plaanis kogu perega külastada sõber TR-i sünnipäeva. Seetõttu veetis Paksuke Pakson päeva esimese poole kodus ja kogus motivatsiooni. Et motivatsioon oleks kõrgem jõi ta lõuna paiku ka 8cl valget veini ja siis sinna otsa kohe 8cl šherrit, sest 8cl valget veini on nii vähe. Päev akna taga väljas kogus samuti hoogu ja oli imeilus - 9 kraadi sooja, päikesepaiste ja tärkav rohi. Nii et ei saa imeks panna, et pärast esmase veinisurina lahtumist otsustas Paksuke Pakson minna kehakultuuritama. Seega - dress selga, toss jalga ja õue!
Oi-oi, kus õues oli kena. Isegi natuke liiga jahe tuul ei häirinud sellise kena kevadilma käes ja Paksuke Pakson sai üsna kiiresti aru, et sellel päeval on temas rekordimaterjali. Tema samm oli vähemalt alguses väga enesekindel. Paksuke Pakson otsustas kõndida natukene rohkem kui eelmine kord ning ajale otseselt tähelepanu mitte pöörata - tuleb, mis tuleb. Aga enesetunne lubas. Esimene pool jalutuskäigust läkski üsna kiiresti - kui Paksuke Pakson kusagil kolme kilomeetri peal kella vaatas, siis nägi ta, et on isikliku rekordi graafikust üle 10 sekundi ees. Ja ta ei olnud veel isegi väsinud!
Paksuke Pakson olekski vast paarikümne sekondiga oma isiklikku parandanud, kuid siis otsustas emake Saatus, et enam ta Paksuke Paksonil uimerdada ei lase. Kui Paksuke Pakson oli veel paarsada meetrit sama tempoga jätkanud, silmas ta kauguses ühte kena neiut temaga sarnast asja tegemas. "Kena" oli Paksuke Paksoni kogemustel põhinev hinnang neljasaja meetri pealt ja et sellele kinnitust saada pidi ta tempot tõstma, sest neiu liikus samas suunas mis Paksuke Paksongi ja sarnase tempoga. Iga mees teab, et ilusaid tüdrukuid on kolme meetri pealt palju parem takseerida kui poole kilomeetri pealt ja ka Paksuke Pakson on väljaõppinud mees.
Nii nad seal siis sportisid - Paksuke Pakson taamal aina tempot tõstes ja neiu kergel sammul jumal teab kuhu minnes. Paksuke Paksoni pulss tõusis, kõrvad kohisesid, nägu läks punaseks ja korraks flirtis ta isegi jumalavallatu mõttega väike sörk teha. Õnneks suutis ta ennast tagasi hoida. Kui Paksuke Paksoni eesmärk oli juba vast saja meetri kaugusel ja Paksuke Pakson julges neiu juba vanusevahemikku 20-50 panna, pööras (arvatavasti) kaunitar teelt mingisugusesse aeda ja kadus ühte majja. Paksuke Pakson oli jäänud pika ninaga. Ta võttis tempo jälle inimlikuks ja vantsis koju. Autasuks tundmatu neiu vanuse kindlaks tegemise üritamise eest tegi Paksuke Pakson vähemalt uue rekordi viie kilomeetri loivamises - see rekord on nüüd 42 minutit ja 24 sekundit. Uus rekord jääb nüüd arvatavasti mitmeks kuuks püsima, kuna koju jõudes oli Paksuke Paksonil kett täitsa maas. Kokku kõndis Paksuke Pakson 5.49 kilomeetrit ja ta aeg oli 47m:11s.
Õhtune sünnipäev muutus potentsiaalseks krahhiks juba enne sinna minekut. Nimelt teatas Paksuke Paksoni naine, et tema tahab sellel õhtul veini juua ja Paksuke Pakson peaks olema kaine autojuht. Paksuke Pakson tahtis juba argumentide laviini valla lasta, kui talle meenus, et eelmisel kuukümne kaheksal korral on ta naine kaine autojuht olnud ning Paksuke Pakson oli targu vait. Mossitas, aga oli vait. Ta ei kujutanud ette kuidas mingi kaine pidu saaks äge olla ja kartis õhtust igavussurma.
Õhtusel sünnipäeval Paksuke Pakson esimese soojaga pool pudelit õlut küll jõi, aga läks siis vee ja muude lahjemate asjade peale üle. Algus oli harjumatu, aga Paksuke Pakson elas sisse. Need kained peod on päris ägedad, peab Paksuke Pakson tagantjärele nentima. Jah, kõlab nagu alkojumalateotus, aga plusse on ju tegelikult päris mitmeid. Näiteks hommikul mäletas Paksuke Pakson kõike, mis peol toimus ja kõiki kes seal olid, lisaks suutis ta peol sõlmida mõned uued tutvused nii, et telefoni tekkinud uute numbrite küljes ei olnud nimedeks "Z" või "123". Talle jäid meelde mõned peol räägitud anekdoodid ning tal oli mitu huvitavat vestlust, kus enamusteks argumentideks ei olnud norin või luksumine. Ning üllatus-üllatus - Paksuke Paksonil ei hakanud seal peol kordagi igav. Tundub et temasse viimase viieteist aastaga süübinud arusaam, et kained peod on igavad, ei olegi enam tõsi. Peab selle ja veel mõned hüpoteesid üle vaatama.
Ja ärgem unustagem seda kõige tähtsamat - Paksuke Paksonil ei olnud järgmisel hommikul pohmelli.
Koju jõudis pere Paksuke Paksoni kindla ja kaine roolimise tulemusena kella ühe paiku öösel. Kuigi Paksuke Pakson polnud napsutanud, oli ta teinud üle poole paki sigarette ning söönud suurel hulgal liha. Alustati ju ka grillhooajaga. Kaal itsitas vannitoas kui Paksuke Pakson raskel sammul magamistoa poole astus.
laupäev, 5. aprill 2014
Perioodi ülevaade: 20 päeva
Päevad 11-20 möödusid kenasti. Paksuke Pakson oli küll tööl kuidagi laisk ja piinles alamotivatsiooni käes, aga muus mõttes libises elu kenasti. Võrreldes eelmise kümne päevaga on olukord blogimise eesmärke silmas pidades jälle natukene parem. Kevad tuleb ja rasv sulab. Paksuke Pakson on motiveeritud ja tahab seksikaks saada.
Tavapäraseks saamas komponentide kaupa vaade:
Kaal: Paksuke Paksoni (viimase kümne päeva keskmine) kehakaal oli perioodi alguses 98,33 kilogrammi. Perioodi lõpuks oli see 97.71 kilogrammi. Seega kaotas Paksuke Pakson kümne päevaga laias laastus umbes 550 grammi. See on täiesti normaalne number. Lisaks sai tehtud uus isiklik rekord, mis nüüd on 96.7 kilo. Samamoodi edasi!
Toitumine: Paraneb. Paksuke Pakson ei söö enam hommikuti ja lõunal prahti (viineripirukad, kartulisalatid, poekotletid ja muu säärane jura). Peamiseks probleemiks on hilisõhtused söömised ja õhtusöögi liiga suur osakaal. Lisaks vähene söögikordade arv - mõnel päeval unustas Paksuke Pakson hommikusöögi ära ja sõi ainult kaks korda. Lisaks ei viitsi Paksuke Pakson eriti kaloreid lugeda. Neid arvestades oleks vast vähe lihtsam teada, mida ja kui palju süüa. Aga Paksuke Pakson on laisk kalorilugeja. Ja noh, muidugi võiks hommiku- ja lõunasöögivalikut põnevamaks muuta, aga mõni asi korraga, onju?
Alkohol: Seis on võrreldes esimese kümne päevaga hullem ja samas ka parem. Parem selles mõttes, et Paksuke Paksonil oli ainult üks mikropohmell ja mitte ühtegi täielikku päeva ära kustutamist (mida tuumapohmell tavaliselt teeb). Hullem selles mõttes, et alkoholivabu päevi oli ainult kolm ning ka tarbitud kogusumma suurem - 525ml absoluutalkoholi kümne päevaga, mis on keskmiselt 52,5 ml absoluutalkoholi päevas ehk kaks õlut päevas. 20 päevaga on Paksuke Pakson ära joonud 937ml absoluutalkoholi ehk 38 õlut ehk sellise tempoga tarbiks Paksuke Pakson aastas 17,11 liitrit absoluutalkoholi. Jällegi - kui Paksuke Pakson oleks riik, siis oleks ta riikide joomise edetabelis Moldova järel teisel kohal. Tuleb vist vähe pidurit tõmmata.
Sigaretid: Paksuke Pakson tegi kümne päevaga 17 sigaretti. Pole ikka hullu.
Kohvi: Paksuke Pakson jõi järjekordselt hullult kohvi - kümne päevaga 42 tassi. Oli üks kohvivaba päev. Aga praegu on Paksuke Paksonil muidki muresid.
Energiajoogid: Paksuke Pakson ei joonud ühtegi energiajooki. See on positiivne uudis.
Sport: Paksuke Pakson käis kaks korda jalutamas ja seda on kaks korda rohkem kui eelmisel kümnepäevasel perioodil. Lisaks suutis ta läbida omal jalal viis kilomeetrit ning tal on nüüd isiklik spordirekord - viis kilomeetrit 44 minuti ja 2 sekundiga. Sellega veel olumpiale ei saa. Paraolümpiale ammugi mitte, sest need vennad panevad vist ratastoolis.
Tulevik kuulub Paksuke Paksonile!.
Tavapäraseks saamas komponentide kaupa vaade:
Kaal: Paksuke Paksoni (viimase kümne päeva keskmine) kehakaal oli perioodi alguses 98,33 kilogrammi. Perioodi lõpuks oli see 97.71 kilogrammi. Seega kaotas Paksuke Pakson kümne päevaga laias laastus umbes 550 grammi. See on täiesti normaalne number. Lisaks sai tehtud uus isiklik rekord, mis nüüd on 96.7 kilo. Samamoodi edasi!
Toitumine: Paraneb. Paksuke Pakson ei söö enam hommikuti ja lõunal prahti (viineripirukad, kartulisalatid, poekotletid ja muu säärane jura). Peamiseks probleemiks on hilisõhtused söömised ja õhtusöögi liiga suur osakaal. Lisaks vähene söögikordade arv - mõnel päeval unustas Paksuke Pakson hommikusöögi ära ja sõi ainult kaks korda. Lisaks ei viitsi Paksuke Pakson eriti kaloreid lugeda. Neid arvestades oleks vast vähe lihtsam teada, mida ja kui palju süüa. Aga Paksuke Pakson on laisk kalorilugeja. Ja noh, muidugi võiks hommiku- ja lõunasöögivalikut põnevamaks muuta, aga mõni asi korraga, onju?
Alkohol: Seis on võrreldes esimese kümne päevaga hullem ja samas ka parem. Parem selles mõttes, et Paksuke Paksonil oli ainult üks mikropohmell ja mitte ühtegi täielikku päeva ära kustutamist (mida tuumapohmell tavaliselt teeb). Hullem selles mõttes, et alkoholivabu päevi oli ainult kolm ning ka tarbitud kogusumma suurem - 525ml absoluutalkoholi kümne päevaga, mis on keskmiselt 52,5 ml absoluutalkoholi päevas ehk kaks õlut päevas. 20 päevaga on Paksuke Pakson ära joonud 937ml absoluutalkoholi ehk 38 õlut ehk sellise tempoga tarbiks Paksuke Pakson aastas 17,11 liitrit absoluutalkoholi. Jällegi - kui Paksuke Pakson oleks riik, siis oleks ta riikide joomise edetabelis Moldova järel teisel kohal. Tuleb vist vähe pidurit tõmmata.
Sigaretid: Paksuke Pakson tegi kümne päevaga 17 sigaretti. Pole ikka hullu.
Kohvi: Paksuke Pakson jõi järjekordselt hullult kohvi - kümne päevaga 42 tassi. Oli üks kohvivaba päev. Aga praegu on Paksuke Paksonil muidki muresid.
Energiajoogid: Paksuke Pakson ei joonud ühtegi energiajooki. See on positiivne uudis.
Sport: Paksuke Pakson käis kaks korda jalutamas ja seda on kaks korda rohkem kui eelmisel kümnepäevasel perioodil. Lisaks suutis ta läbida omal jalal viis kilomeetrit ning tal on nüüd isiklik spordirekord - viis kilomeetrit 44 minuti ja 2 sekundiga. Sellega veel olumpiale ei saa. Paraolümpiale ammugi mitte, sest need vennad panevad vist ratastoolis.
Tulevik kuulub Paksuke Paksonile!.
Need mehised õhtusöögid
Ütleme nii, et kui Paksuke Pakson oleks endal reede õhtul suu kinni õmmelnud, siis kaaluks ta praegu (laupäeva lõunal) alla 96 kilo ja oleks õnnest hullumas. Paraku on inimesed niimoodi loodud, et kui nad päeval eriti ei söö, siis kipuvad nad selle õhtul kuhjaga tagasi tegema. Sealjuures (toidu)vahendeid valimata. Noh, vähemalt tahtejõuetud inimesed, kelle hulka ka Paksuke Pakson kipub kuuluma.
Reede oli huvitav päev, sest Paksuke Pakson vahetas keskkonda. Ta käis nimelt Emajõe kallastel klientidele rääkimas kuidas maailma asjad töötavad. Arvestatav osa Paksuke Paksoni päevast pidi seega bussis mööduma - tema buss Tartu poole pidi minema kell 7.00 ja tuli tagasi kell 15.00. "Pidi minema", sest Paksuke Pakson magas sisse ja buss läks ilma temata. Paksuke Pakson nimelt unustas äratuskella helisema panna ja nii ärkas ta kell 6.41 ning bussijaama poleks ta isegi enam isegi pidžaama väel jõudnud. Võluväel ehk oleks, aga seda kunsti Paksuke Pakson ei valda. Muidu võluks ta ennast kohe 15 kilo väiksemaks ja seda blogi poleks olemas.
Aega polnud vaatamata hilisema bussi valimisele Paksuke Paksonil sellegipoolest - järgmine buss läks 7.30 ja see oli ka viimane, mis oleks teda hilinemata koosolekule viinud. Autoga Paksuke Pakson küll sõita ei viitsinud. Autoga Tartus käies on pool päeva raisus - bussis saab päris normaalselt tööd teha. Seega ei jõudnud Paksuke Pakson hommikul muud midagi teha kui ennast kaaluda, küürida, riided selga ajada ning bussijaama poole teele asuda. Lootuses, et ta leiab enne bussi astumist tee pealt midagi söödavat. Paksuke Pakson kaalus muide 96.7 kilogrammi, aga tal polnud hommikul aega tähistada.
Bussijaama puhvetis oli müügil ainult sellist kraami, mida Paksuke Pakson võtta ei söendanud. Ehk sellisest toidust, mida ei saa snäkiks nimetada oli müügil ainult kalavõileiba. Ausalt. Ja Paksuke Pakson ei tahtnud kalavõileiba. Ta võttis ühe vee ja ühe Snickersi. See ei ole hommikusöök, Paksuke Pakson nõustub.
Bussis ei müüdud midagi ning kuna Paksuke Pakson jõudis bussijaamast taksoga napilt koosoleku alguseks kohale, siis oli tema esimene sööming sellel päeval alles pärast koosoleku lõppu. See oli siis kell 13.30. Paksuke Pakson käis einestamas Cafe Truffe nimelises kohas ja see oli suurepärane valik - toiduks oli searibi küpsekartilitega ja see maitses imehästi. Paksuke Paksonil käib siiamaani kehast jõnks läbi kui ta meenutab kui maitsev see oli.
Kuna koosolek oli läbi ja Paksuke Paksonil oli bussini veel üle tunni, siis jalutas ta Tartus ringi, nautis ilusat ilma ja rüüpas Emajõe kallastel ühe õlu. Ooo, Tartu. Paksuke Pakson armastab seda linna. Tartu on Paksuke Paksoni jaoks eesti kõige meeldivam linn, sest aeg liigub seal mõnusa ja sobiva kiirusega - elu ja olu ei ole liiga kiired ... ega liiga uimased.
Paksuke Pakson jõudis pealinna tagasi kell pool kuus ja siis ruttas ta sõber RN-le appi kolima. Kolimine ise seisnes mõne riiuli ja muu seotud kraami tassimises neljandale korrusele oli kella kolmveerand seitsmeks läbi. Tuleb mainida, et eduka kolimise tähistamiseks võttis Paksuke Pakson ka ühe maitsva õlu. Kokku tulnud sõbrad hakkasid kolimist suurejoonelisemalt tähistama, aga Paksuke Pakson oli lubanud oma perega mingis Kadrioru kohvikus kokku saada ja taandus ürituselt. Mitte eriti kurb olles, sest lauale tekkis kast õlut ja Paksuke Pakson oleks suutnud nendest õlledest endale vabalt mingi keskmise järgu pohmelli kokku panna. Selle asemel istus ta oma perega mitu-mitu tundi kohvikus ja jõi tass tassi järel teed.
Koju jõudis Paksuke Pakson kell kolmveernad kümme. Kuna ta ei olnud peale lõunat midagi söönud, siis küpsetas ta ära külmikus igavlevad pool kilo grillvorste ja sõi need ära. Rikkaliku kastmevalikuga. Kõht oli lihtsalt tühi ja grillvorstide kõrval haigutavad tomatud sellel hetkel ei imponeerinud.
Hilisemal õhtul vaatas Paksuke Pakson filmi Prisoners ja rüüpas kõrvale kaks pisikest õlut. Paksuke Pakson oli rahul, sest õlled olid maitsvad ja ilma igasuguse eeltööta valitud film oli väga hea, mis sest, et väga raske. Päeva ainsaks miinuseks oli see, et rohkem kui pooled päeva kaloritest jäid ajavahemikku 22.00+. Niimoodi on suht raske kaalu kaotada, arvab Paksuke Pakson. Need mehised ja hilised õhtusöögid piiravad ta peki põgenemisvõimalusi.
Reede oli huvitav päev, sest Paksuke Pakson vahetas keskkonda. Ta käis nimelt Emajõe kallastel klientidele rääkimas kuidas maailma asjad töötavad. Arvestatav osa Paksuke Paksoni päevast pidi seega bussis mööduma - tema buss Tartu poole pidi minema kell 7.00 ja tuli tagasi kell 15.00. "Pidi minema", sest Paksuke Pakson magas sisse ja buss läks ilma temata. Paksuke Pakson nimelt unustas äratuskella helisema panna ja nii ärkas ta kell 6.41 ning bussijaama poleks ta isegi enam isegi pidžaama väel jõudnud. Võluväel ehk oleks, aga seda kunsti Paksuke Pakson ei valda. Muidu võluks ta ennast kohe 15 kilo väiksemaks ja seda blogi poleks olemas.
Aega polnud vaatamata hilisema bussi valimisele Paksuke Paksonil sellegipoolest - järgmine buss läks 7.30 ja see oli ka viimane, mis oleks teda hilinemata koosolekule viinud. Autoga Paksuke Pakson küll sõita ei viitsinud. Autoga Tartus käies on pool päeva raisus - bussis saab päris normaalselt tööd teha. Seega ei jõudnud Paksuke Pakson hommikul muud midagi teha kui ennast kaaluda, küürida, riided selga ajada ning bussijaama poole teele asuda. Lootuses, et ta leiab enne bussi astumist tee pealt midagi söödavat. Paksuke Pakson kaalus muide 96.7 kilogrammi, aga tal polnud hommikul aega tähistada.
Bussijaama puhvetis oli müügil ainult sellist kraami, mida Paksuke Pakson võtta ei söendanud. Ehk sellisest toidust, mida ei saa snäkiks nimetada oli müügil ainult kalavõileiba. Ausalt. Ja Paksuke Pakson ei tahtnud kalavõileiba. Ta võttis ühe vee ja ühe Snickersi. See ei ole hommikusöök, Paksuke Pakson nõustub.
Bussis ei müüdud midagi ning kuna Paksuke Pakson jõudis bussijaamast taksoga napilt koosoleku alguseks kohale, siis oli tema esimene sööming sellel päeval alles pärast koosoleku lõppu. See oli siis kell 13.30. Paksuke Pakson käis einestamas Cafe Truffe nimelises kohas ja see oli suurepärane valik - toiduks oli searibi küpsekartilitega ja see maitses imehästi. Paksuke Paksonil käib siiamaani kehast jõnks läbi kui ta meenutab kui maitsev see oli.
Kuna koosolek oli läbi ja Paksuke Paksonil oli bussini veel üle tunni, siis jalutas ta Tartus ringi, nautis ilusat ilma ja rüüpas Emajõe kallastel ühe õlu. Ooo, Tartu. Paksuke Pakson armastab seda linna. Tartu on Paksuke Paksoni jaoks eesti kõige meeldivam linn, sest aeg liigub seal mõnusa ja sobiva kiirusega - elu ja olu ei ole liiga kiired ... ega liiga uimased.
Paksuke Pakson jõudis pealinna tagasi kell pool kuus ja siis ruttas ta sõber RN-le appi kolima. Kolimine ise seisnes mõne riiuli ja muu seotud kraami tassimises neljandale korrusele oli kella kolmveerand seitsmeks läbi. Tuleb mainida, et eduka kolimise tähistamiseks võttis Paksuke Pakson ka ühe maitsva õlu. Kokku tulnud sõbrad hakkasid kolimist suurejoonelisemalt tähistama, aga Paksuke Pakson oli lubanud oma perega mingis Kadrioru kohvikus kokku saada ja taandus ürituselt. Mitte eriti kurb olles, sest lauale tekkis kast õlut ja Paksuke Pakson oleks suutnud nendest õlledest endale vabalt mingi keskmise järgu pohmelli kokku panna. Selle asemel istus ta oma perega mitu-mitu tundi kohvikus ja jõi tass tassi järel teed.
Koju jõudis Paksuke Pakson kell kolmveernad kümme. Kuna ta ei olnud peale lõunat midagi söönud, siis küpsetas ta ära külmikus igavlevad pool kilo grillvorste ja sõi need ära. Rikkaliku kastmevalikuga. Kõht oli lihtsalt tühi ja grillvorstide kõrval haigutavad tomatud sellel hetkel ei imponeerinud.
Hilisemal õhtul vaatas Paksuke Pakson filmi Prisoners ja rüüpas kõrvale kaks pisikest õlut. Paksuke Pakson oli rahul, sest õlled olid maitsvad ja ilma igasuguse eeltööta valitud film oli väga hea, mis sest, et väga raske. Päeva ainsaks miinuseks oli see, et rohkem kui pooled päeva kaloritest jäid ajavahemikku 22.00+. Niimoodi on suht raske kaalu kaotada, arvab Paksuke Pakson. Need mehised ja hilised õhtusöögid piiravad ta peki põgenemisvõimalusi.
Tehke järgi või ostke ära
Neljapäeva hommik, see on 3. aprilli hommik, oli suur hommik. Paksuke Pakson oli eelmisel õhtul enne magama minekut kaalu peale hiilinud ja veendunud, et järgmisel hommikul on oodata suurt tulemust. Suur tulemus oligi hommikuks kohale jõudnud - Paksuke Pakson kaalus hommikul 96.8 kilogrammi. See tulemus oli saavutatud ausate vahenditega ehk Paksuke Pakson ei olnud eelmisel õhtul ära joonud kasti veini ja hommikuks vedelikust tühjaks voolanud. Ta oli täiesti normaalses olekus ja kaalus alla 97 kilogrammi. Viimati nägi Paksuke Pakson sellist numbrit eelmise aasta oktoobris. Paksuke Pakson oli rahul. Tehke järgi või ostke ära.
Enne tööle minekut võttis Paksuke Pakson endal kiiresti kolm kõhuümbermõõtu, et ta saaks kunagi kauges tulevikus oma lastelastega lõkke peal porgandeid küpsetades jutustada kui paks ta ükskord oli. Paksuke Paksoni kõhuümbermõõt oli 104-111-115. Esimese numbri sai ta kõhu täielikult sisse tõmmates, teise normaalses olekus ja kolmanda ennast maksimaalselt punni ajades.
Päev ise oli täiesti tavaline rabelemine koosolekult koosolekule ja midagi ägedat sellest rääkida pole. Küll aga on kevad on tulemas. Paksuke Pakson tunneb seda oma pekis.
Paksuke Paksoni hommikusöök oli niru valik kontorisnäkkidest (mandlid ja paar ruutu šokolaadi), sest ta oli hommikul koosolekule hiljaks jäämas ja ei suutnud midagi korraliku hamba alla haarata. See eest tegi Paksuke Pakson korraliku sooja lõunasöögi kohalikus sööklas - juustuga täidetud kanafilee, kõrval keedetud tatar ja värske salat.
Õhtu oli kodune. Söögiks viimased viilud sealiha ja keedetud tatar. Paksuke Pakson arvas, et seekord võib.
Enne tööle minekut võttis Paksuke Pakson endal kiiresti kolm kõhuümbermõõtu, et ta saaks kunagi kauges tulevikus oma lastelastega lõkke peal porgandeid küpsetades jutustada kui paks ta ükskord oli. Paksuke Paksoni kõhuümbermõõt oli 104-111-115. Esimese numbri sai ta kõhu täielikult sisse tõmmates, teise normaalses olekus ja kolmanda ennast maksimaalselt punni ajades.
Päev ise oli täiesti tavaline rabelemine koosolekult koosolekule ja midagi ägedat sellest rääkida pole. Küll aga on kevad on tulemas. Paksuke Pakson tunneb seda oma pekis.
Paksuke Paksoni hommikusöök oli niru valik kontorisnäkkidest (mandlid ja paar ruutu šokolaadi), sest ta oli hommikul koosolekule hiljaks jäämas ja ei suutnud midagi korraliku hamba alla haarata. See eest tegi Paksuke Pakson korraliku sooja lõunasöögi kohalikus sööklas - juustuga täidetud kanafilee, kõrval keedetud tatar ja värske salat.
Õhtu oli kodune. Söögiks viimased viilud sealiha ja keedetud tatar. Paksuke Pakson arvas, et seekord võib.
neljapäev, 3. aprill 2014
Kaalurindel muutusteta ... seni
Teisipäeva hommikul kaalus Paksuke Pakson 98.4 kilogrammi. Seda vaatamata eelmise päeva spordile ja ebainimlikele pingutustele ennast mitte purju juua. Pettumus oli suur. Paksuke Pakson tihkus tunnikese vannitoas nutta ja otsustas siis, et tema nii kergelt alla ei anna ja et ta proovib ühe päeva veel.
Nagu tavaks saamas vältis Paksuke Pakson teel tööle igasuguseid Statoile ja Westmani ärisid ning võttis tööl ette kausi tuttavaks saanud tomatisuppi ja peotäie näkileibu. Kuna nendest kaloritest ei piisaks isegi hiirtele, siis nosis ta enne lõunasööki ka peotäie mandleid ja kaks müslibaari.
Ka lõunaks ei näidanud Paksuke Pakson välja erilist väimuväledust ja võttis ette tuttava tee RIMI-sse. Soetatud ja tarbitud sai juba kõigile tuttavaks saanud tee-ise krevetisalat ja pudel Saku kalja. Tegelikult hakkab see surnud mereloomate ja tomati-kurgi segu juba tüütama, nagu ka igahommikune tomatisupp. Valik on küll ilmselgelt parem kui igahommikused viineripirukad kartulisalati ja energiajoogiga, aga vaikselt peaks hakkama selle peale mõtlema, et korralik tervislik hommikusöök süüa kodus ning korralik tervislik ja soe lõunasöök kusagil töö lähedal paiknevas lokaalis. Paksuke Paksonile lihtsalt meeldib oma lõunasööki rahulikult lehte lugedes nautida, mitte kusagil kärarikkas sööklas koha eest võidelda. Nii et rasked valikud.
Õhtul oli Paksuke Paksonil ausõna soov sporti teha, aga koju jõudes oli ta üsna näljane ning kuna teda ootas värskelt ahjus küpsetamise lõpetanud sea kaelakarbonaad ahjukartulitega, siis ei olnud valik raske. Paksuke Pakson sõi kõhu kenasti täis ja pugises siis mõnust nii kaua kuni väljas oli juba pimedaks ja külmaks läinud ja sellise ilmaga ei ajaks hea treener isegi tippsportlast välja.
Hilisõhtuseid snäkke seekord väga ei tulnud. Küll aga tuli Manchester Unitedi ja Õllelinna Bayerni vutimatši kõrvale 16cl valget veini. Seega, Paksuke Pakson jõi viiendat päeva järjest alkoholi. Nädal järjest oleks juba päris hea tulemus.
Veini kõrvale sobib loomulikult kerge hilisõhtune snäkk. Seekord tarbis Paksuke Pakson paar juustuviilu. Ei tea, mis küll toimub mehe peas, kes hakkab vastu ööd juustu sööma, mõtles Paksuke Pakson järgmisel hommikul. Võta siis mandariin või midagi sellist. Aga õhtul tundus see väga hea ja vajalik mõte.
Järgmisel hommikul oli Paksuke Paksoni kehakaal vaatama kõigele 97.9 kilogrammi.
Päeva menüü oli jätkuvalt sama - hommikul pakipüreesupp ja tasside viisi kohvi, lõunal värske salat krevettidega.
Ka õhtusöök ei pakkunud seekord võrreldes eelmise päevaga üllatust. Kella kuue paiku ahmis Paksuke Pakson sisse prakartulid ja päev vanad sealõigud ja jäi siis diivanile seedima.
Mõne aja pärast helises telefon ja Paksuke Paksonile anti teada, et ta on saanud jälle onuks. Maailmas jälle üks pisike nimetu poisipõnn juures. Sellist rõõmsat uudist ei saa ju tähistamata jätta! Paksuke Pakson kaalus kas võtta klaasike veini või teha midagi ebatabalist ja otsustas pärast pisikest kaalumist (mitte vannitoas, vaid peas) viimase kasuks. Ta lükkas hea emotsiooni pealt dressi selga ja läks viite kilomeetrit jahtima.
Samm oli umbes sama kerge kui eelmisel korral. Ilmgi oli sama ja marsruut oli sama ja seetõttu ei ole imestada, kui ka lõpptulemus oli enamvähem täpselt sama - Paksuke Pakson läbis 5.30 kilomeetrit ajaga 47m:05s. Ühtlasi sai 8 sekondiga püstitatud uus isiklik 5km rekord. See on nüüd 44minutit ja 2 sekundit. Varsti võib mingi lasteaia krossijooksule ennast kirja panna, mõtles Paksuke Pakson. Tegelikult läks seekordne 5 kilomeetrit isegi lihtsamalt kui eelmine kord. Laulu "Ma tahaksin kodus olla" hakkas Paksuke Pakson ümisema alles peale neljanda kilomeetri läbimist.
Aga õhtu suurim tegu oli aga hoopis see, et Paksuke Pakson suutis pärast kehakultuuri ja enese puhtaks küürimist külmkapi flirdile vastu panna. Ta jõi õhtul ainult paar klaasi vett ja tassi teed. Ei ühtegi ampsu pärast kella seitset. Vot see on alles mees!
Kolmandat päeva järjest jäi Paksuke Paksoni kalorite hulk sinna 2300 ja 2500 kcal vahele. Etterutates võib öelda, et järgmisel hommikul kaalule astudes oli Paksuke Paksoni ebainimlike enesületuste esimesi tulemusi näha. Jääge ootele!
Nagu tavaks saamas vältis Paksuke Pakson teel tööle igasuguseid Statoile ja Westmani ärisid ning võttis tööl ette kausi tuttavaks saanud tomatisuppi ja peotäie näkileibu. Kuna nendest kaloritest ei piisaks isegi hiirtele, siis nosis ta enne lõunasööki ka peotäie mandleid ja kaks müslibaari.
Ka lõunaks ei näidanud Paksuke Pakson välja erilist väimuväledust ja võttis ette tuttava tee RIMI-sse. Soetatud ja tarbitud sai juba kõigile tuttavaks saanud tee-ise krevetisalat ja pudel Saku kalja. Tegelikult hakkab see surnud mereloomate ja tomati-kurgi segu juba tüütama, nagu ka igahommikune tomatisupp. Valik on küll ilmselgelt parem kui igahommikused viineripirukad kartulisalati ja energiajoogiga, aga vaikselt peaks hakkama selle peale mõtlema, et korralik tervislik hommikusöök süüa kodus ning korralik tervislik ja soe lõunasöök kusagil töö lähedal paiknevas lokaalis. Paksuke Paksonile lihtsalt meeldib oma lõunasööki rahulikult lehte lugedes nautida, mitte kusagil kärarikkas sööklas koha eest võidelda. Nii et rasked valikud.
Õhtul oli Paksuke Paksonil ausõna soov sporti teha, aga koju jõudes oli ta üsna näljane ning kuna teda ootas värskelt ahjus küpsetamise lõpetanud sea kaelakarbonaad ahjukartulitega, siis ei olnud valik raske. Paksuke Pakson sõi kõhu kenasti täis ja pugises siis mõnust nii kaua kuni väljas oli juba pimedaks ja külmaks läinud ja sellise ilmaga ei ajaks hea treener isegi tippsportlast välja.
Hilisõhtuseid snäkke seekord väga ei tulnud. Küll aga tuli Manchester Unitedi ja Õllelinna Bayerni vutimatši kõrvale 16cl valget veini. Seega, Paksuke Pakson jõi viiendat päeva järjest alkoholi. Nädal järjest oleks juba päris hea tulemus.
Veini kõrvale sobib loomulikult kerge hilisõhtune snäkk. Seekord tarbis Paksuke Pakson paar juustuviilu. Ei tea, mis küll toimub mehe peas, kes hakkab vastu ööd juustu sööma, mõtles Paksuke Pakson järgmisel hommikul. Võta siis mandariin või midagi sellist. Aga õhtul tundus see väga hea ja vajalik mõte.
Järgmisel hommikul oli Paksuke Paksoni kehakaal vaatama kõigele 97.9 kilogrammi.
Päeva menüü oli jätkuvalt sama - hommikul pakipüreesupp ja tasside viisi kohvi, lõunal värske salat krevettidega.
Ka õhtusöök ei pakkunud seekord võrreldes eelmise päevaga üllatust. Kella kuue paiku ahmis Paksuke Pakson sisse prakartulid ja päev vanad sealõigud ja jäi siis diivanile seedima.
Mõne aja pärast helises telefon ja Paksuke Paksonile anti teada, et ta on saanud jälle onuks. Maailmas jälle üks pisike nimetu poisipõnn juures. Sellist rõõmsat uudist ei saa ju tähistamata jätta! Paksuke Pakson kaalus kas võtta klaasike veini või teha midagi ebatabalist ja otsustas pärast pisikest kaalumist (mitte vannitoas, vaid peas) viimase kasuks. Ta lükkas hea emotsiooni pealt dressi selga ja läks viite kilomeetrit jahtima.
Samm oli umbes sama kerge kui eelmisel korral. Ilmgi oli sama ja marsruut oli sama ja seetõttu ei ole imestada, kui ka lõpptulemus oli enamvähem täpselt sama - Paksuke Pakson läbis 5.30 kilomeetrit ajaga 47m:05s. Ühtlasi sai 8 sekondiga püstitatud uus isiklik 5km rekord. See on nüüd 44minutit ja 2 sekundit. Varsti võib mingi lasteaia krossijooksule ennast kirja panna, mõtles Paksuke Pakson. Tegelikult läks seekordne 5 kilomeetrit isegi lihtsamalt kui eelmine kord. Laulu "Ma tahaksin kodus olla" hakkas Paksuke Pakson ümisema alles peale neljanda kilomeetri läbimist.
Aga õhtu suurim tegu oli aga hoopis see, et Paksuke Pakson suutis pärast kehakultuuri ja enese puhtaks küürimist külmkapi flirdile vastu panna. Ta jõi õhtul ainult paar klaasi vett ja tassi teed. Ei ühtegi ampsu pärast kella seitset. Vot see on alles mees!
Kolmandat päeva järjest jäi Paksuke Paksoni kalorite hulk sinna 2300 ja 2500 kcal vahele. Etterutates võib öelda, et järgmisel hommikul kaalule astudes oli Paksuke Paksoni ebainimlike enesületuste esimesi tulemusi näha. Jääge ootele!
teisipäev, 1. aprill 2014
Pole midagi paremat ku sõber ...
... kui see pole just sõber paari õllega.
Uus nädal võttis Paksuke Paksoni oma esmaspäevaselt sinisesse embusesse ja ka vannitoas uniselt skaalat pilgutav kaal ei olnud eriti armuline - 98.0 kilogrammi. Aga akna taga tärkas kevad ja kuigi kraadid olid ikka veel nulli ümber, säras päike juba päris rõõmsalt ja puude oksad olid täis lõunamaalt tagasi lennanud ja nende jaoks ebameeldivalt külma ilma tõttu valjult ropendavaid linde.
Paksuke Pakson mõtles, et proovib sellel päeval kombineerida ja ei söö ainult pakisuppi või RIMI tee-endale-ise salatit. Selle asemel võttis ta hommikul kontoris pakisupi ja sõi lõunaks suure RIMI tee-endale-ise salati. Seekord pakuti kana asemel krevette. Päris head olid. Päeva jooksul näksis Paksuke Pakson veel peotäie mandleid ja sõi nälja peletamiseks ühe müslibaari. Õhtu saabudes tundis ta ennast olevat nii heas vormis ja kaalus, et otsustas ette võtta ühe tõsisema kehakultuuri tegemise. Paksuke Paksoni puhul on tõsisem sport juba diivanilt püsti tõusmine.
Koju jõudes kuulis Paksuke Pakson esimese asjana kohe baarikapis rabeleva veinipudeli paaritushüüdu, aga see kord oli Paksuke Pakson tugev. Ta otsustas maksku mis maksab täita eelmisel kehakultuuritamisel täitmata jäänud salajane eesmärk - läbida omal jalal viis kilomeetrit.
Võrreldes eelmise korraga oli minek ikka hoopis teine. Väljas oli ka kolm kraadi soojem ja Paksuke Pakson oli 300 grammi kergem. Kõik see andis oluliselt jõudu juurde. Paksuke Pakson liikus nagu vaese mehe Lasse Virén.
Esimesed kolm ja pool kilomeetrid läksid väga muhedas tempos ja tegelikult ei kaasnenud ka viie kilomeetri läbi jalutamisega mingit olulist piina. Lõpuks oli Paksuke Paksonil muidugi keel natukene vestil ja rohkem ta küll kõndida poleks viitsinud, aga rohkem polnudki vaja - Paksuke Pakson läbis oma värisevatel jalgadel 5.31 kilomeetrit ja seda kõike ajaga 47m:29s. Paksuke Paksoni jaoks on see trenn, sõbrad! Jah, peab tõdema, et ta ei teinud ainsamatki jooksusammu, kuna 100 kilosena jooksime võib jalad pooleks murda, aga 100 kilosena kõndmine on ka vägitegu. Ja Paksuke Paksoni uus isiklik viie kilomeetri rekord on nüüd 44 minutit ja 10 sekundit. Võttes arvesse, et üle 100 aastaste meeste maailmarekord on napilt alla 50 minuti, siis neid mehi võidaks Paksuke Pakson igast asendist. Natukene piinlik on muidugi see, et 90 aastaste meeste käest saaks Paksuke Pakson juba pikalt kolki. Tuleb areneda.
Dušši alla ronides oli ta endaga üsna rahul. Just siis kui Paksuke Pakson oma värskes õhus lotendamisest väsinud keha duššigeeliga sisse hõõrus, astus vannituppa ta lugupeetud kaasa, kes otsis mingit asja. Ta vaatas hellalt Paksuke Paksoni poole ja ütles: "Kuule, sa oled meil ju päris paksukene". See lause tõstis oluliselt Paksuke Paksoni motivatsiooni. Ta veel näitab kõigile! Aasta pärast on ta nagu soolakõrsik ja võib vabalt kaheksa korda ümber Ülemiste järve joosta! Esmalt tuleb muidugi üldse mõni jooksusamm teha.
Õhtusöögiks sõi Paksuke Pakson ühe juustu-singi võileva ja 200g valgeid ube tomatikastmes. Kell oli kaheksa kui helises uksekell ja külla tuli sõber KI. Ärijuttu ajama. Kaasas meekook naisele-lastele ja üks õlu mõlemale mehele. Paksuke Pakson ei saa ju külalist ukse taha jätta. Ta istus sõbraga maha, ajas ärijuttu ja jõi viisakusest terve õlu ära. Kuna õlu teeb kõhu tühjaks, siis toimus kella 22 paiku järgmine murrang ja Paksuke Pakson sõi veel ühe võileva. Aga ainult ühe!
Uus nädal võttis Paksuke Paksoni oma esmaspäevaselt sinisesse embusesse ja ka vannitoas uniselt skaalat pilgutav kaal ei olnud eriti armuline - 98.0 kilogrammi. Aga akna taga tärkas kevad ja kuigi kraadid olid ikka veel nulli ümber, säras päike juba päris rõõmsalt ja puude oksad olid täis lõunamaalt tagasi lennanud ja nende jaoks ebameeldivalt külma ilma tõttu valjult ropendavaid linde.
Paksuke Pakson mõtles, et proovib sellel päeval kombineerida ja ei söö ainult pakisuppi või RIMI tee-endale-ise salatit. Selle asemel võttis ta hommikul kontoris pakisupi ja sõi lõunaks suure RIMI tee-endale-ise salati. Seekord pakuti kana asemel krevette. Päris head olid. Päeva jooksul näksis Paksuke Pakson veel peotäie mandleid ja sõi nälja peletamiseks ühe müslibaari. Õhtu saabudes tundis ta ennast olevat nii heas vormis ja kaalus, et otsustas ette võtta ühe tõsisema kehakultuuri tegemise. Paksuke Paksoni puhul on tõsisem sport juba diivanilt püsti tõusmine.
Koju jõudes kuulis Paksuke Pakson esimese asjana kohe baarikapis rabeleva veinipudeli paaritushüüdu, aga see kord oli Paksuke Pakson tugev. Ta otsustas maksku mis maksab täita eelmisel kehakultuuritamisel täitmata jäänud salajane eesmärk - läbida omal jalal viis kilomeetrit.
Võrreldes eelmise korraga oli minek ikka hoopis teine. Väljas oli ka kolm kraadi soojem ja Paksuke Pakson oli 300 grammi kergem. Kõik see andis oluliselt jõudu juurde. Paksuke Pakson liikus nagu vaese mehe Lasse Virén.
Esimesed kolm ja pool kilomeetrid läksid väga muhedas tempos ja tegelikult ei kaasnenud ka viie kilomeetri läbi jalutamisega mingit olulist piina. Lõpuks oli Paksuke Paksonil muidugi keel natukene vestil ja rohkem ta küll kõndida poleks viitsinud, aga rohkem polnudki vaja - Paksuke Pakson läbis oma värisevatel jalgadel 5.31 kilomeetrit ja seda kõike ajaga 47m:29s. Paksuke Paksoni jaoks on see trenn, sõbrad! Jah, peab tõdema, et ta ei teinud ainsamatki jooksusammu, kuna 100 kilosena jooksime võib jalad pooleks murda, aga 100 kilosena kõndmine on ka vägitegu. Ja Paksuke Paksoni uus isiklik viie kilomeetri rekord on nüüd 44 minutit ja 10 sekundit. Võttes arvesse, et üle 100 aastaste meeste maailmarekord on napilt alla 50 minuti, siis neid mehi võidaks Paksuke Pakson igast asendist. Natukene piinlik on muidugi see, et 90 aastaste meeste käest saaks Paksuke Pakson juba pikalt kolki. Tuleb areneda.
Dušši alla ronides oli ta endaga üsna rahul. Just siis kui Paksuke Pakson oma värskes õhus lotendamisest väsinud keha duššigeeliga sisse hõõrus, astus vannituppa ta lugupeetud kaasa, kes otsis mingit asja. Ta vaatas hellalt Paksuke Paksoni poole ja ütles: "Kuule, sa oled meil ju päris paksukene". See lause tõstis oluliselt Paksuke Paksoni motivatsiooni. Ta veel näitab kõigile! Aasta pärast on ta nagu soolakõrsik ja võib vabalt kaheksa korda ümber Ülemiste järve joosta! Esmalt tuleb muidugi üldse mõni jooksusamm teha.
Õhtusöögiks sõi Paksuke Pakson ühe juustu-singi võileva ja 200g valgeid ube tomatikastmes. Kell oli kaheksa kui helises uksekell ja külla tuli sõber KI. Ärijuttu ajama. Kaasas meekook naisele-lastele ja üks õlu mõlemale mehele. Paksuke Pakson ei saa ju külalist ukse taha jätta. Ta istus sõbraga maha, ajas ärijuttu ja jõi viisakusest terve õlu ära. Kuna õlu teeb kõhu tühjaks, siis toimus kella 22 paiku järgmine murrang ja Paksuke Pakson sõi veel ühe võileva. Aga ainult ühe!
Tellimine:
Postitused (Atom)