Paksuke Pakson ärkab hommikuti tavaliselt veerand seitsme paiku ja läheb õhtul tuttu umbes kell 23.00. Kuna ta elustiil ei pakata just tervislikkusest ja vitamiinidest, siis pole ime, et nädalavahetustel vajab Paksuke Pakson natukene pikemat und, et patareid täis tõmmata. Selline on teooria.
Praktika on see, et laupäeva hommikul kell 7.30 olid lapsed kõpsti üleval ja hakkasid ringi trampima. Ei olnud siis ka Paksuke Paksonil und ja ka tema pisarad ei aidanud. Ta ajas ennast püsti ja tatsas kaalu poole, nagu tal igal hommikul kombeks. Kehakaal oli, eelmise õhtu õgimisi arvesse võttes, madal - ainult 97.1 kilogrammi. Nüüd oli vaja ülejäänud nädalavahetus ilma suuremate komistamisteta mööda saada.
Õhtul oli plaanis kogu perega külastada sõber TR-i sünnipäeva. Seetõttu veetis Paksuke Pakson päeva esimese poole kodus ja kogus motivatsiooni. Et motivatsioon oleks kõrgem jõi ta lõuna paiku ka 8cl valget veini ja siis sinna otsa kohe 8cl šherrit, sest 8cl valget veini on nii vähe. Päev akna taga väljas kogus samuti hoogu ja oli imeilus - 9 kraadi sooja, päikesepaiste ja tärkav rohi. Nii et ei saa imeks panna, et pärast esmase veinisurina lahtumist otsustas Paksuke Pakson minna kehakultuuritama. Seega - dress selga, toss jalga ja õue!
Oi-oi, kus õues oli kena. Isegi natuke liiga jahe tuul ei häirinud sellise kena kevadilma käes ja Paksuke Pakson sai üsna kiiresti aru, et sellel päeval on temas rekordimaterjali. Tema samm oli vähemalt alguses väga enesekindel. Paksuke Pakson otsustas kõndida natukene rohkem kui eelmine kord ning ajale otseselt tähelepanu mitte pöörata - tuleb, mis tuleb. Aga enesetunne lubas. Esimene pool jalutuskäigust läkski üsna kiiresti - kui Paksuke Pakson kusagil kolme kilomeetri peal kella vaatas, siis nägi ta, et on isikliku rekordi graafikust üle 10 sekundi ees. Ja ta ei olnud veel isegi väsinud!
Paksuke Pakson olekski vast paarikümne sekondiga oma isiklikku parandanud, kuid siis otsustas emake Saatus, et enam ta Paksuke Paksonil uimerdada ei lase. Kui Paksuke Pakson oli veel paarsada meetrit sama tempoga jätkanud, silmas ta kauguses ühte kena neiut temaga sarnast asja tegemas. "Kena" oli Paksuke Paksoni kogemustel põhinev hinnang neljasaja meetri pealt ja et sellele kinnitust saada pidi ta tempot tõstma, sest neiu liikus samas suunas mis Paksuke Paksongi ja sarnase tempoga. Iga mees teab, et ilusaid tüdrukuid on kolme meetri pealt palju parem takseerida kui poole kilomeetri pealt ja ka Paksuke Pakson on väljaõppinud mees.
Nii nad seal siis sportisid - Paksuke Pakson taamal aina tempot tõstes ja neiu kergel sammul jumal teab kuhu minnes. Paksuke Paksoni pulss tõusis, kõrvad kohisesid, nägu läks punaseks ja korraks flirtis ta isegi jumalavallatu mõttega väike sörk teha. Õnneks suutis ta ennast tagasi hoida. Kui Paksuke Paksoni eesmärk oli juba vast saja meetri kaugusel ja Paksuke Pakson julges neiu juba vanusevahemikku 20-50 panna, pööras (arvatavasti) kaunitar teelt mingisugusesse aeda ja kadus ühte majja. Paksuke Pakson oli jäänud pika ninaga. Ta võttis tempo jälle inimlikuks ja vantsis koju. Autasuks tundmatu neiu vanuse kindlaks tegemise üritamise eest tegi Paksuke Pakson vähemalt uue rekordi viie kilomeetri loivamises - see rekord on nüüd 42 minutit ja 24 sekundit. Uus rekord jääb nüüd arvatavasti mitmeks kuuks püsima, kuna koju jõudes oli Paksuke Paksonil kett täitsa maas. Kokku kõndis Paksuke Pakson 5.49 kilomeetrit ja ta aeg oli 47m:11s.
Õhtune sünnipäev muutus potentsiaalseks krahhiks juba enne sinna minekut. Nimelt teatas Paksuke Paksoni naine, et tema tahab sellel õhtul veini juua ja Paksuke Pakson peaks olema kaine autojuht. Paksuke Pakson tahtis juba argumentide laviini valla lasta, kui talle meenus, et eelmisel kuukümne kaheksal korral on ta naine kaine autojuht olnud ning Paksuke Pakson oli targu vait. Mossitas, aga oli vait. Ta ei kujutanud ette kuidas mingi kaine pidu saaks äge olla ja kartis õhtust igavussurma.
Õhtusel sünnipäeval Paksuke Pakson esimese soojaga pool pudelit õlut küll jõi, aga läks siis vee ja muude lahjemate asjade peale üle. Algus oli harjumatu, aga Paksuke Pakson elas sisse. Need kained peod on päris ägedad, peab Paksuke Pakson tagantjärele nentima. Jah, kõlab nagu alkojumalateotus, aga plusse on ju tegelikult päris mitmeid. Näiteks hommikul mäletas Paksuke Pakson kõike, mis peol toimus ja kõiki kes seal olid, lisaks suutis ta peol sõlmida mõned uued tutvused nii, et telefoni tekkinud uute numbrite küljes ei olnud nimedeks "Z" või "123". Talle jäid meelde mõned peol räägitud anekdoodid ning tal oli mitu huvitavat vestlust, kus enamusteks argumentideks ei olnud norin või luksumine. Ning üllatus-üllatus - Paksuke Paksonil ei hakanud seal peol kordagi igav. Tundub et temasse viimase viieteist aastaga süübinud arusaam, et kained peod on igavad, ei olegi enam tõsi. Peab selle ja veel mõned hüpoteesid üle vaatama.
Ja ärgem unustagem seda kõige tähtsamat - Paksuke Paksonil ei olnud järgmisel hommikul pohmelli.
Koju jõudis pere Paksuke Paksoni kindla ja kaine roolimise tulemusena kella ühe paiku öösel. Kuigi Paksuke Pakson polnud napsutanud, oli ta teinud üle poole paki sigarette ning söönud suurel hulgal liha. Alustati ju ka grillhooajaga. Kaal itsitas vannitoas kui Paksuke Pakson raskel sammul magamistoa poole astus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar