Ütleme nii, et kui Paksuke Pakson oleks endal reede õhtul suu kinni õmmelnud, siis kaaluks ta praegu (laupäeva lõunal) alla 96 kilo ja oleks õnnest hullumas. Paraku on inimesed niimoodi loodud, et kui nad päeval eriti ei söö, siis kipuvad nad selle õhtul kuhjaga tagasi tegema. Sealjuures (toidu)vahendeid valimata. Noh, vähemalt tahtejõuetud inimesed, kelle hulka ka Paksuke Pakson kipub kuuluma.
Reede oli huvitav päev, sest Paksuke Pakson vahetas keskkonda. Ta käis nimelt Emajõe kallastel klientidele rääkimas kuidas maailma asjad töötavad. Arvestatav osa Paksuke Paksoni päevast pidi seega bussis mööduma - tema buss Tartu poole pidi minema kell 7.00 ja tuli tagasi kell 15.00. "Pidi minema", sest Paksuke Pakson magas sisse ja buss läks ilma temata. Paksuke Pakson nimelt unustas äratuskella helisema panna ja nii ärkas ta kell 6.41 ning bussijaama poleks ta isegi enam isegi pidžaama väel jõudnud. Võluväel ehk oleks, aga seda kunsti Paksuke Pakson ei valda. Muidu võluks ta ennast kohe 15 kilo väiksemaks ja seda blogi poleks olemas.
Aega polnud vaatamata hilisema bussi valimisele Paksuke Paksonil sellegipoolest - järgmine buss läks 7.30 ja see oli ka viimane, mis oleks teda hilinemata koosolekule viinud. Autoga Paksuke Pakson küll sõita ei viitsinud. Autoga Tartus käies on pool päeva raisus - bussis saab päris normaalselt tööd teha. Seega ei jõudnud Paksuke Pakson hommikul muud midagi teha kui ennast kaaluda, küürida, riided selga ajada ning bussijaama poole teele asuda. Lootuses, et ta leiab enne bussi astumist tee pealt midagi söödavat. Paksuke Pakson kaalus muide 96.7 kilogrammi, aga tal polnud hommikul aega tähistada.
Bussijaama puhvetis oli müügil ainult sellist kraami, mida Paksuke Pakson võtta ei söendanud. Ehk sellisest toidust, mida ei saa snäkiks nimetada oli müügil ainult kalavõileiba. Ausalt. Ja Paksuke Pakson ei tahtnud kalavõileiba. Ta võttis ühe vee ja ühe Snickersi. See ei ole hommikusöök, Paksuke Pakson nõustub.
Bussis ei müüdud midagi ning kuna Paksuke Pakson jõudis bussijaamast taksoga napilt koosoleku alguseks kohale, siis oli tema esimene sööming sellel päeval alles pärast koosoleku lõppu. See oli siis kell 13.30. Paksuke Pakson käis einestamas Cafe Truffe nimelises kohas ja see oli suurepärane valik - toiduks oli searibi küpsekartilitega ja see maitses imehästi. Paksuke Paksonil käib siiamaani kehast jõnks läbi kui ta meenutab kui maitsev see oli.
Kuna koosolek oli läbi ja Paksuke Paksonil oli bussini veel üle tunni, siis jalutas ta Tartus ringi, nautis ilusat ilma ja rüüpas Emajõe kallastel ühe õlu. Ooo, Tartu. Paksuke Pakson armastab seda linna. Tartu on Paksuke Paksoni jaoks eesti kõige meeldivam linn, sest aeg liigub seal mõnusa ja sobiva kiirusega - elu ja olu ei ole liiga kiired ... ega liiga uimased.
Paksuke Pakson jõudis pealinna tagasi kell pool kuus ja siis ruttas ta sõber RN-le appi kolima. Kolimine ise seisnes mõne riiuli ja muu seotud kraami tassimises neljandale korrusele oli kella kolmveerand seitsmeks läbi. Tuleb mainida, et eduka kolimise tähistamiseks võttis Paksuke Pakson ka ühe maitsva õlu. Kokku tulnud sõbrad hakkasid kolimist suurejoonelisemalt tähistama, aga Paksuke Pakson oli lubanud oma perega mingis Kadrioru kohvikus kokku saada ja taandus ürituselt. Mitte eriti kurb olles, sest lauale tekkis kast õlut ja Paksuke Pakson oleks suutnud nendest õlledest endale vabalt mingi keskmise järgu pohmelli kokku panna. Selle asemel istus ta oma perega mitu-mitu tundi kohvikus ja jõi tass tassi järel teed.
Koju jõudis Paksuke Pakson kell kolmveernad kümme. Kuna ta ei olnud peale lõunat midagi söönud, siis küpsetas ta ära külmikus igavlevad pool kilo grillvorste ja sõi need ära. Rikkaliku kastmevalikuga. Kõht oli lihtsalt tühi ja grillvorstide kõrval haigutavad tomatud sellel hetkel ei imponeerinud.
Hilisemal õhtul vaatas Paksuke Pakson filmi Prisoners ja rüüpas kõrvale kaks pisikest õlut. Paksuke Pakson oli rahul, sest õlled olid maitsvad ja ilma igasuguse eeltööta valitud film oli väga hea, mis sest, et väga raske. Päeva ainsaks miinuseks oli see, et rohkem kui pooled päeva kaloritest jäid ajavahemikku 22.00+. Niimoodi on suht raske kaalu kaotada, arvab Paksuke Pakson. Need mehised ja hilised õhtusöögid piiravad ta peki põgenemisvõimalusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar