Ah mis siin ikka

Viimasest kahest Päevast pole Paksuke Paksonil suurt midagi rääkida, nii et libiseme neist võimalikult kiiresti üle. Kevadbatsillid ehitasid Paksuke Paksoni sisse oma kindluse ja Paksuke Pakson tegeles veel kaks päeva selle kindluse lammutamisega. Muuks eriti aega ja rammu ei olnud. Nii kolmapäev kui neljapäev olid samasugused igavad ja tõbised. Neljapäev siiski natukene parem. Aga arvatavasti on see selle nädala viimane sisutühi ettekanne, sest Paksuke Pakson tunneb ennast nüüd juba paremini ning ilus kevadine nädalavahetus on algamas.

Kolmapäeva hommikul kaalus Paksuke Pakson 96.9 kilogrammi. Noh, ei olnud supermegahea tulemus, aga Paksuke Pakson on praegu kõigega, mis on alla 97, päris rahul. Ausalt öeldes on kaalulangus praegu üsna kiire olnud ja nuriseda oleks ilmselge patt. Samas hakkab tunduma, et seal 96 ja 97 vahel tuleb esimene "sein" ehk koht, kus kaal nädal-poolteist paigal tammub.

Hommikul tundis Paksuke Pakson ennast hästi ja kuna ka kehatemperatuur oli normis, otsustas ta tööle minna. Kodus vedelemine ei ole talle kunagi eriti ahvatlev tundunud. Tööl tegi Paksuke Pakson hommikusöögiks tuttava pakitomatisupi ja istus arvuti taha.

Aga kui Paksuke Pakson juba arvuti taga kükitas ja kohvi luristas, hakkas ta tervis millegipärast vaikselt kodu poole tagasi hiilima. Paksuke Pakson oli oma võimeid ja tervislikku seisundit üle hinnanud - lõunaks olid Paksuke Paksonil jälle kerged külmavärinad ja pea tiirutas ringi ning ta otsustas tööpäeva selleks korraks lõpetada. Paksuke Pakson tegi kiire (juba mitu päeva ette kokku lepitud) lõuna sõprade RN-i ja IK-ga (väike seljanka ja tatar-porgandisalat-juustusnitšel) ning oli kogu pere üllatuseks juba kell pool neli kodus.

Tolku tast sealt kodus muidugi suurt polnud. Paar mängu ümber maailma reisi suutis ta oma vanema põnniga teha, aga edasise õhtu ainsad tegevused olid kahetunnine rahutu uinak ning kella poole kümnest ärgates vaatas Paksuke Pakson kuuma teed rüübates tekiserva alt Manchester Unitedi ja Müncheni Bayerni vutimängu. Palavikku tal kusjuures enam ei olnud - Paksuke Pakson oli lihtsalt väsinud ja ei tundnud ennast üldse mugavalt. Söögiisu ka üldse ei olnud.

Kuna söögiisu ei olnud, siis oli Paksuke Paksoni õhtusöök ülitagasihoidlik (vaid mõned mandariinid) ja hommikul oli tema kehakaaluks 96.2 kilogrammi. Igal muul juhul võiks selle üle uhkust tunda, kuna tegu oli batsillide poolt ära söödud peki kadumisega, siis ei ole see päris täieväärtuslik rekord. Haige olles on üldiselt kasulikum korralikult süüa, mitte mandariine lutsida, aga noh, las ta olla. Haigetega ei tohi riielda.

Sellel päeval sõi Paksuke Pakson ebatervislikumalt kui ta sooviks. Hommikul ostis ta R-Kioskist 200g kartulisalatit ja valmis tehtud singivõilevad. Lõunale lähenes ta aga päris grandioosselt - ostis Järve Selveri Ampsust põdralihaseljanka, juustuga täidetud jalapenod ja 10 kanatiiba mango-jalapeno kastmega. Viimane kuhi oli päris suur.

Ütleme nii, et Paksuke Pakson hindas oma viimaste päevade vähemast söömisest kokku tõmmanud kõhtu üle. Nii juhtuski, et kui seljankast ja jalapenodest sai Paksuke Pakson veel jagu, siis kanatiibadest pooled jäid temast puutumata. Kõht oli täis ja rohkem ei mahtunud. Ahjaa, lõuna kõrvale võttis Paksuke Pakson ühe õlle. Mille kuradi pärast seda vaja oli, ta ei tea, aga kurnatud organismile see nüüd turgutavalt küll ei mõjunud. Lisaks tegi see laisaks. Pärast mõningast kontoris vegeteerumist otsustas Paksuke Pakson ka selle tööpäeva lõpetatuks lugeda ja läks hoopis kinno.

Paksuke Pakson vaatas kinos filmi "The Grand Budapest Hotel" ja jõudis veerand kuueks koju. Veel üks sisutühi tööpäev oli selja taga. Film oli viletsam kui treiler lubas, aga siiski päris lahe. Treiler lubas mõnusat absurdikomöödiat, paraku läks aga nii, et suurem osa parimatest naljadest olid kahe ja poole minutilises treileris juba esindatud ja filmis selle tõttu naerukohti oluliselt vähem. Aga kuna Paksuke Pakson pole filmikriitik, siis ta lihtsalt ütleb: seda filmi võib vaatama minna küll. Rahast kahju ei hakka.

Õnneks püsis enesetunne normaalne ning Paksuke Paksonil oli alust arvata, et tema tööalane efektiivsus järgmistel päevadel tõuseb. Õhtu sisustas ta veel siiski suuremas osas poolvegeteerumise ja Arnold Schwarzenneggeri raamatu "The Total Recall" lõpetamisega. Üle mitme päeva jõudis Paksuke Pakson ka perega suhelda ja lastega mängida.

Reedel on külla oodata perekond R-i kogu nende mudilasperega. Kõlab nagu mõned klaasid veini minimaalselt.