Nagu eelmise postituse lõpus lubatud sai, siis eelmisel reedel ehk 15.08 kuupäeval ma enam pudelisse ei vaadanud. Sõitsin selle asemel Lätti ja keerasin kohapeale jõudes pärast traditsioonilisi tervitusi ja muljetusi magama. Laupäev ja pühapäev oli plaanis veeta sõpradega Kuramaal.
Järgmisest päevast võttiski oma osa autosõit Košragsi nimelisse kohta. Tee peal läks kurk nii kuivaks, et esimese asjana avasin ma kohapeale jõudes kohe õlle ning kainete päevade protsent kukkus kolinal alla poole. Ega päevast suurt midagi rääkida polegi - väikeste pausidega autosõit kestis kella kahest kella seitsmeni ja õhtu veetsime me vihmasabina tõttu suuremas osas siseruumides. Muljetades ja purjutades. Vahepeal läks vähe kenamaks ja me jõudsime väljas ühe grilliringi teha ja kokakoola pudelisse mentost toppida.
Kuna ainus seltskonna liige, kes suitsu tegi, oli selle maha jätnud, ei hakanud ma ka üksi mittesuitsetajaid piinama ning olin samuti tubakavaba. Ega ma mingi suitsetaja pole, onju. Õllesid ostsin ma kaasa ainult neli - see on selline kogus, et saab keele libedamaks, aga päris purju ei jää. Paraku on see ka selline kogus, mis ajab hamba hirmsasti verele. Pärast neljanda õlle lõpetamist oli kell pool kümme ja ma pidasin tõsist plaani oma lugupeetud kaasa rooli ajada ja poodi täiendava humalalaksu järele minna. Aga õnneks oli seekord vaim tugevam kui maks ja ma loobusin pärast mõningast mõttetööd. Ja nii ma nelja Läti õlle peale jäingi. Tunni aja pärast võttis suur autosõiduväsimus mind oma embusse ja ma poleks enam niikuinii viitsinud õlut juua.
Ausalt öeldes oli suht tühi päev - kaks päeva roolitamist olid mind kuidagi tuimaks teinud ning ühtegi eriti säravat ja põnevat vestlust mul sellel päeval polnudki. Samuti ei viitsinud me ilma tõttu peale ümber laua istumise ja jututamise midagi muud teha. Hea, et lapsed kaasas olid. Nendega saab alati nalja.
Kehakaal: ? Kaalu polnud kaasas.
Alkoholi: 7,9 AÜ (4 õlut).
Sigarette: 0.
Järgmine päev põõnasin ma kella veerand üheteistkümneni. Olin ametlikult viimane mees, kes silmad lahti tegi. Teistel oli hommikusöök juba mõnda aega söödud, kui ma trepist alla loivasin, ning mõni hulluke sättis ennast juba ennelõunasele jooksule. Sportlike inimestega on raske reisida. Süümekad tekivad.
Sõin kõhu täis ja jäin sportlasi ootama. Majja olid jäänud ainult mina, mu naine, kari lapsi ja üks sõber, kes arvas samuti, et sport on nõrkadele. Ülejäänud vennikesed olid kõik väljas sörkimas või rattaga sõitmas. Ligi tunni pidin ootama, siis hakkasid esimesed vennad tagasi jõudma.
Sõber Martiņš oli kümme kilomeetrit lontinud ja oli endaga ilgelt rahul. Uhkustas, et läheb varsti oma elu kolmandat maratoni jooksma ja et ta suudab kümme kilomeetrit 42 minutiga jooksta. Mul ajas see kopsu nii üle maksa, et ma otsustasin pärast seda nädalavahetust ka sportlikuks hakata. Esmalt tuli muidugi nädalavahetus üle elada.
Pärast seda kui higised sportimehed ja -naised olid ennast puhtaks küürinud, võtsime me autod ja rullusime Kolka poolsaare tippu, et seal ringi vaadata ja midagi hamba alla leida. Pärastlõuna veetsimega rõõmsalt seal. Ilm oli mõnus.
Aga õhtu tuli karm. Kuna plaanis oli saun teha, siis otsustasin ma õllekraami veidi arvukamalt varuda kui eelmisel õhtul. Võtsin igaks juhuks lausa seitse õlut. Noh, et ei jääks puudu või nii. Loomulikult vasardas mul peas ka blogi eesmärk, et ma päevas üle 10 alkoholiühiku ei joo (no see on laias laastus mingi viis õlut) ja ma kinnitasin endale terve poest tagasi tulemise aja, et kõiki õllesid ma kindlasti ära ei joo. Ma oleks need kindlasti kõik ära joonud ning veel kusagilt juurdegi proovinud näpata, kui saatus poleks vingerpussi mänginud. Nimelt tegi Martiņš õhtusöögiks üsna maitsva spagetti bolognese ja ma sõin seda millegipärast kaks suurt taldrikutäit. SUURT taldrikutäit. Nii suurt, et mul oli juba poole peal kõht punnis ja ausõna ei saa aru, miks ma selle teise taldrikutäie ära sõin. Mingi enesetõestamise värk vist.
Pärast söömise lõpetamist ägisesin ma igatahes pool tundi diivanil ja ei tahtnud isegi õlut. Just, ma sõin nii palju, et mul polnud enam õlleisu. Tehke järgi.
Mul oli lootus, et ehk aeg ja saun avitavad, aga makaronidest punnis kõhuga sauna minek oli õhtu teine viga. Kohe pärast esimest leili läks mu enesetunne kuidagi eriti uimaseks ning kuigi ma tegin ka vapralt teise leiliringi ning proovisin õlletki sisse valada, siis asja minust sellel õhtul enam ei saanud. Suts peale kümmet kobisin ma voodisse ja veetsin seal rahutu öö. Hommikul ärgates oli mul kõht veel ikka täis. Košmaar.
Kehakaal: ? Kaalu polnud kaasas.
Alkoholi: 6,3 AÜ. Kolm õlut suutsin ära juua ja neljandast mõne lonksu võtta.
Sigarette: 0.
Järgmisest päevast ainult lakooniliselt - ärkasime, sõime ja pakkisime perega asjad. Kell 11.30 istusin ma rooli ja veetsin seal sisuliselt terve päeva. Vahepeal pidasime suvemajas umbes kahe tunnise puhkuse, aga lõplikult sain ma rooli tagant ära alles õhtul kell 21. Selja taha oli kokku jäänud 530 kilomeetrit. Ja jube väsimus oli peal. Proovisin seda leevendada lätist kaasa võetud liitrise meeõluga, aga loomulikult tegi see veel unisemaks. Ühtlasi sai rikutud ka blogi reegel, et üksi kodus ei joo. Kuigi, tehniliselt oli kogu mu pere kodus, mis sest, et keegi teine ei joonud kas tahte või piisava ea puudumise tõttu.
Kell kümme kukkusin tühja pilguga voodisse. Tükk aega ei viitsi nüüd autoga sõita. Kumm oli ausalt öeldes nii tühi, et ma ei viitsinud ka järgmisel päeval oma sportlasekarjääri alustada, nagu algselt plaanis oli.
Kehakaal: ? Kaalu polnud kaasas.
Alkoholi: 4,3 AÜ (liitrine meeõlu).
Sigarette: 0.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar