Magnet vanaema külmkapil ehk projekt "Uus elu"

Paksuke Paksoni vanaema külkapil on kunagi Muhu saarelt ostetud suveniirmagnet. See on lamba kujuline ja selle peal on kiri "Pärast kuute õhtul ära nuuma kõhtu". Ilus asjake, aga no see tekst peal on küll ju puhas utoopia. Paksuke Pakson on paar korda proovinud pärast kella seitset enam mitte midagi süüa, aga see on ju sama raske nagu kahvliga Fantat juua.

Hommikul kaalus Paksuke Pakson kõigi eelmisel õhtul hävitatud muffinite kiuste 98,0 kilo ja uue isikliku rekordi tähistamiseks haaras ta teel tööle Statoilist kaasa ühe kaheraudse ja liitrise Borjomi. Snäkkideks otsustas Paksuke Pakson proovida progandeid (!). Nende ridade kirjutamisel on kuulsast porgandiostust möödunud juba 28 tundi ja need porgandid hallitavad ikka Paksuke Paksoni kontorilaua nurgal. No mis teha - juurviljadega harjumine võtab aega. Siiamaani arvas Paksuke Pakson, et porgandeid söövad ainult jänesed ja hullumeelsed.

Paksuke Pakson tegi rõõmuga lõunani oma istuvat tööd ja otsustas siis minna mõnda pubisse, et midagi mehist kõhtu võtta. Nagu kombeks, et olnud toit eriti tervislik. Lõunalauas sõi Paksuke Pakson taldrikutäie juustuga täidetud jalapenodosid, ühe suure kanafilee juurviljadega ja neelas ühe Saku Rocki. See lõunane õlle tundus kuidagi talle traditsionaalne või siis traditsiooniks saamas. Selline enda oma igapäevane lisakaloripakett.

Tööpäeva lõpetas Paksuke Pakson seekord kell pool viis ja kuna eelmise päeva sportimisest tekkinud südamehäired, hingamisprobleemid ja aeg-ajalt tekkivad meelemärkushood hakkasid järele andma, otsustas ta veel kehakultuuri proovida. Kuid ...

Tema soov kadus siis, kui ta kontorist välja astudes taevast alla liuglevaid lumeräitsakaid nägi. Paksuke Pakson teab, et sellise ilmaga sporti ei tehta, vaid istutakse teleri ees, nokitakse nina ja nositakse midagi meelepärast (eeldatavalt mitte seda nokkimise tulemusel tekkinud produkti).

Mehisele lõunasöögile tuli sportimise asemel jätkuks võtta mehine õhtusöök - kolm praemuna, kuhi keedetud tatart ja värske salat hapukoorega. Kell 18.40 õhtusöögi lõpetanud, otsutstas Paksuke Pakson proovida sellist nurjatut asja nagu sellel õhtul rohkem mitte söömine. Kogu ülejäänud õhtu jooksul neelas talla suurtes kogustes teed ja kogemata kaks miniviinerit, aga üldjoontes luges ta ürituse õnnestunuks. Suurt nälga ei tekkinudki, vahepeal kadusid nägemisest värvid, aga üldjoontes julgeb Paksuke Pakson seda asja veel proovida. Ühtlasi tekkis temas selle ürituse lõpuks lootus, et järgmine hommik toob kaasa jooksva aasta esimese alla 98 kilose numbri ...

Õhtul tekki tekikoti sisse ajades mõtles Paksuke Pakson kogu selle rämpsu peale, mida ta oma viimase nelja päeva enesejälgimise ajal näost sisse on ajanud (ta ei julgenud mõelda neljale päevale eelnenud aastate peale) ja ta tegi lõpliku otsuse, et algab projekti "Uus elu" esimene etapp "Õpime lugema kaloreid".  Eesmärgiks on saada sotti misasjad need kalorid on, kuidas neid loetakse, palju see paksonlik snäkkamine neid kaloreid annab ja millised toiduained A võiks toiduainete B vastu vahetada. Soojendusperiood - nädal ehk seitse päeva. Lisaks jääb selle seitsme päeva sisse targasti ka nädalavahetus ning Paksuke Pakson saab ka õlle, veini ja kangema alkoholi kalorite lugemist harjutada.

Olles natukene aega googeldanud teemadel "Basal Metabolic Rate", "Harris Benedict Equation" "Katch-McArdle Formula", "Mifflin-St Jeor Equation" ja "How much should I eat to become a sexy beast" ning saanud hulga erinevaid numbreid vahemikku 2400 kuni 2900 kcal päevas, otsustas Paksuke Pakson, et järgmisel seitsmel päeval hoiab ta oma kaloritarbimise alla 2500 kcal päevas ning boonusena õpib ta selle käigus äkki vahet tegema lillkapsal ja suvikõrvitsal. Kui meeldib, siis teeb edasi. Kui ei meeldi, siis teeb tõenäoliselt enesetapuürituse mingi vahendiga, mis ei tee valu ja mille õnnestumise protsent on alla 0,5%.

Paksuke Pakson magas hästi. Suur plaan oli ju tehtud.