Tavapärased taastumisharjutused

Ütleme nii, et oli täiesti tavaline paksonlik nädalavahetus.

Pärast hilist kojuvaarumist ärkas Paksuke Pakson laupäeval kella 7.30 paiku, sest lapsed hakkasid ta kõhtu batuudina kasutama. Enesetunne oli pärast eelmise õhtu 3,5 liitrit õlut ja viite tundi und üsna hõre. Kaal vannitoas näitas 97.2 kilogrammi, mida muidugi mingisuguse erilise rekordina võtta ei saa, kuna eelmise õhtu seitse päkapikku olid kehast hulga vedelikku välja viinud.

Paksuke Pakson vedeles natukene dušši all ja tegi siis kogu perele ühe hommikuomleti. Muna, tomat, sink ja šampinjonid. Pärast toitumist hakkasid Paksuke Paksoni maailma värvid tagasi tulema. Paksuke Paksoni pohmelli hirm kadus nagu taevast pilved ja ta julges hakata planeerima tavapärasest aktiivsemat laupäeva. Tegelikkus muidugi lõpuks nii lilleliseks ei kujunenud.

Paksuke Paksoni pere läks laste laupäevakooli ja Paksuke Pakson ise jäi koju ja hakkas maksuameti jaoks majandusaasta aruannet koostama. Sinna kõrvale leidis ta kapist ühe pindise Saaremaa Tuuliku. Kõik ju teavad, et kerge promilliga lähevad numbrid paremini paika. Nagu ajalugu näitab, siis tegu oli Väga Vale Valikuga. Kui Paksuke Pakson pärastlõunal kella poole kahe ajal numbrite ritta ajamisest tüdines, oli ühes õllest saanud kolm ja Paksuke Pakson oli üsna unine. Kuna üsna kohe jõudsid ka muud perekonnaliikmed koju, siis oli aeg lõunasöögiks. Seekord oli selleks kanawok. Klassifitseerub vist enam-vähem tervislike toitude hulka. Kana oli poest ostetud ja sügavkülmutatud wokiviljad kah.

Söömingule järgnes pooleteise tunnine jalutuskäik perega värskes õhus. Kui õlle oli uniseks teinud, siis jalutuskäik süvendas seda veelgi. Kange kevadõhk ikkagi. Nii juhtuski, et Paksuke Pakson keeras ennast kella viie paiku nahhaalselt pooleteiseks tunniks magama. Lihtsalt kogu nädala magamatus lõi üle pea kokku.

Õhtul Paksuke Pakson enam eriti midagi ei söönud - mõned mandariinid ja ühe jogurti. Aga et asi ei oleks liiga tervislik, valas ta ka kaks maitsvat Eesti käsitööõlut (Õllenaut) endale sisse. Vaatamata pärastlõunasele uinakule tuli unise päeva lõpuks uni juba kell kümme ja Paksuke Pakson ei olnud kade.

Kaloreid sellel päeval ikka tuli. Aga kokku neid Paksuke Pakson ei lugenud. Tundub tõesti, et kalorite lugemise asemel on vaja natukene põhimõttelisemaid muudatusi toitumises ja elustiilis teha. Kui kunagi tulevikus igav hakkab, eks siis loeme edasi, aga jätame praegu selle kalorilugemise ja proovime parem normaalseid asju süüa ja vähem õlut juua. Et asi on ilmselgelt käest ära ja lihtsalt kalorite kokku löömine ei aita, saab isegi Paksuke Pakson aru.

Järgmisel hommikul, see on siis pühapäev ja 30.märts, oli Paksuke Paksoni kehakaal 97.4 kilogrammi. Tegelikult oli see päris kena üllatus, õllekalorite pealt kartis Paksuke Pakson ikka pauku sinna 99 alla. Et natukene eelmistel päevadel tehtud vigu kompenseerida, alustas Paksuke Pakson hommikul värske salatiga, milles oli paar kildu küpsetatud lõhet. Siis jätkas ta kuni lõunani oma eelmise aasta majandusaruande majandamisega (ilma õlleta!) ning otsustas siis natukene värsket õhku võtta ja läks perega loomaaeda.

Suures loomaaiahoos unustas ta muidugi lõunasöögi võtta. Pere oli tema aruande koostamise ajal kenasti toitunud, aga Paksuke Paksonil ei olnud siis söömiseks aega. See aga tähendas seda, et Paksuke Pakson läks loomaaeda tühja kõhuga. Loomaaias oli küll palju nämmasid loomasid, aga ükski söögiputka avatud ei olnud. Kuna lastel oli lõbus (mingit väikest jääkarutuusti vaadati juba veerand tundi vähemalt), siis võttis seal ringi jooksmine kaks ja pool tundi ning Paksuke Pakson mõtles vahepeal juba tärkavat rohtu hamba alla proovida.

Loomaaiast koju jõudis kogu pere alles kell 17.00. Õhtusöögiks (Paksuke Paksoni jaoks siis lõunasöögiks) oli kartulipudru seenekastmega. Ja kaks käsitööõlut. Neil on ju säilivusaeg nii lühike (septembrini) et need tuleb kiiresti ära juua.

Ja tegelikult oleks ka siis uue nädala esimeseks hommikuks olnud kõik oleks ilus kui lilleke õllevaasis kui Paksuke Pakson poleks kell 21.30 söömata jäänud õhtusöögi tõttu tekkinud näljakoorma all murdunud ja teinud kolm juustu-singi võileiba ning lisaks ahminud "Parenthoodi" viimase osa kõrvale sisse klaasi valget veini ja klaasi šherrit. Seetõttu oli selleõhtune magamaminek oli üle pika aja jälle täiskõhutundega ja lootus, et kaalul ei alga numbrid mitte kunagi enam kombinatsiooniga 9-8, natukene ennatlik.

Hommikul oli tõusva päikesega näha ka juba natukene aprilli. Paksuke Pakson tundis ennast lootusrikkalt. Sest uue kuu algusega koos enda parandamist alustada on ju oluliselt lihtsam kui niisama ... lambist.